Selleks, et põnevust tekitada ja anda teada, kui oluline see uks tegelikult on, järgneb lähiplaan ehk suurplaan. Sissejuhatuse jätkamiseks näidatakse ruumi kolmes järjestikuses aga erinevas üldplaanis. Suure uudishimu ja põnevuse tekitamiseks suumitakse metallist uks aeglaselt sisse - üldplaanist minnakse üle keskplaanile. Sissejuhatuses näidatakse kohti, kus tegevus hakkab toimuma ja jällegi kasutatakse üldplaani. Hetkega üldplaanist üle keskplaanile ja keskplaanist üle lähiplaanile. Lähiplaaniga kirjeldatakse kahte järgnevat steeni  arvutid ja inimesed põrandal. Samamoodi, et tekida põnevust liigutakse kiiresti lähiplaanilt keskplaanile ning keskplaanilt üldplaanile. Üldplaaniga jõuab tegevus majast välja ning liigutakse pilvelõhkuja katusele, et näidata steeni, kuidas Eddie seisab pilvelõhkuja rõdu äärel. Peategelase emotsioonide näitamiseks liigutakse üle keskplaanile, et näidata tema ainsat mõtet ,,Ma ei lase
Eristatakse jooneperspektiivi ja õhuperspektiivi. Jooneperspektiivi puhul kauguse suurenemisel muutub näiliselt vaid vormi suurus, kui lisaks toimuvad muutused ka värvuses, siis on tegemist õhuperspektiiviga. Ruumi organiseerimisel üheks olulisemaks vahendiks on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega eksponeeritakse näidatakse ilu tervikuna või eksponeeritakse kindlaid komponente. Vaated jagunevad järgmiselt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, fookusest. Lisaks on olemas kitsas vaade, lai vaade, vista. Sümbolite all käsitletakse erinevaid vorme. Kompositsiooni ühtsuse huvides valitakse objekti kujundamiseks teatud sarnaseltmõistetav vormikeel. Põhivormide ring, ruut ja sirgjoon kombineerimisel on tuletatud ringiteema, kaareteema, täisnurga-teema, diagonaalteema, mittetäisnurga-teema ja kaar-tangetsiaalteema. Erinevate vormide kombineerimisel tuleks arvestada mõningate põhimõtetega, nagu näiteks
kentsakana tunduda. Õhuperspektiivis tuleb arvestada sellega, et mida kaugemale antud objektist minna, seda rohkem ta värvid muutuvad, enamasti sinakaks, ning vormi siluett hägustub. Et kõik kujundatu ilusti välja tuua, on vaja seda õigest kohast näidata, ehk siis mängu tuleb vaade. Sellega saab näidata maastiku kujundust tervikuna või siis selle tähtsamaid osasid. Vaadet jaotatakse neljaks: vaatepunktist (vaatekohast); raamistusest; keskplaanist; vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks on koht mis on kõige paremini vaadeldav. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu juhtimine fookusele. Fookuseks võib olla suvaline objekt, mis oleks piisavalt tähelepanuväärne. Esitletava pildi viimistlemiseks on raamistus, ehk lihtsalt kunsti mõistes raam, mis määrab ära, millist ala näidata tahetakse. Siiski ei ole see kohustuslik, kuna osad vaated on juba niigi silmapaistvad. Kuid mitte alati ei piisa siiski ainult raamistusest,
sinine muutub vaid toonilt heledamaks, roheline muutub siniseks, violetne muutub siniseks, valge muutub üsna vähe, must tooni ei muuda, muutub vaid häguseks. 2.11 Vaated Maastikukujunduse üheks iseloomulikumaks vahendiks ruumi organiseerimisel on vaadete kujundamine ümbritsevas maastikus. Vaadetega näidatakse maastiku ilu tervikuna või eksponeeritakse siis selle silmapaistvamaid komponente. Vaate võib jaotada osadeks järgnevalt: vaatepunktist, raamistusest, keskplaanist, vaate lõpetusest e fookusest. Vaatepunktiks valitakse koht, kust eksponeeritav ruumiosa või teatud kindel objekt on kõige paremini vaadeldav. Vaatepunkt ja fookus peaksid asuma ühel sirgel. Keskplaaniks vaates on raamistuse ning fookuse vaheline ruum. Keskplaani ülesandeks on tähelepanu järk-järguline juhtimine esitletavale. Fookus e vaate lõpetus võib olla suvaline objekt, mis on piisavalt tähelepanuväärne.
annaabi.ee 
