Euroopa energiasüsteemid Euroopas on 3 erisuguste sagedusreguleerimisega kompleksi · Euroopa mandriosa · SB ja Iirimaa · Skandinaavia (soome ,rootsi,norra, osa taanist) Erinevate süsteemide koostöö - Erinevad energiasüsteemid on omavahel ühendatud alalisvooluliinide või alalisvoolumuundamisalajaamade kaudu Võrgu varustuskindlus - Varustuskindluse all mõistame elektrivõrgu võimet pakkuda kas pidevat minimaaalsete elektrikatkestustega elektrit. Pidev elektrivarustus keskpingel tähendab katkestusi pikkusega mitte üle 3 minuti.Tagada pidev elektrivarustus keskpingel ,kus katkestus võib põhjustada · Ohtu inimelule(haigla) · Varale suures ulatuses(plahvatyused tulekahjud) · Valitsusasutused ja riigijulgeolekule (jõustruktuurid) · Infrastruktuursed objektid (veevarustus ,transport) · Hoonetes kus korraldatakse suuri rahvakogunemisi Alajaam elektrivõrgu osa mis paikneb antud territooriumil ja sisaldab põhiliselt ülekande
peale võrguaraviid Kaugjuhitavus- efektiivsed on kaugjuhitavad alajaamad ja lülituspunktid, mis võimaldavad kiiresti teha tarvilikke ümberlülitusi tarbijate elektrienergiaga varustamise taastamisel Reserveerimata võrgu- radiaalvõrgud, esinevad peamiselt madala varustuskindlusega leppivate tarbijate elektrienergia varustamisel. Lihtsalt avatuna talitlevad suletud võrgud(kahepoolne toide ja ringliinid) leiavad kasutamist nii maal kui linnas Keskpingefiiber- keskpingel lähtuvad toitealajaamdest, mille primaarpinge on enamasti 110kV, ning sekundaarpinge 6-36kV Trafod alajaamas- tavaliselt 2 või enam tarfot. Trafod ise 2-või 3-mähiselised Kahe trafo ja nelja latisüsteemiga- Trafod Trafode arv sõltub - Piirkonnast, kus alajaam asub - Töökindluse nõuded Hajuasustusega piirkond - Tarbimine väike - Kõrget elektrivarustuskindlust ei nõuta - Sageli üks trafo
14 5. Keskpingevõrgud 5.2 Keskpingevõrkude ehitus TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets 5.2.5 Alajaamad Eestis edastatakse elektrienergiat elektrijaamadest tarbimiskeskustesse õhuliinidega pingel 330 kV ja 110 kV. Elektrit jaotatakse piirkonniti keskpingel 6…35 kV. Tarbijateni jõuab elekter tavaliselt pingel 0,4 kV. Elektri muundamine ühelt pingeastmelt teisele ning jaotamine toimub alajaamades. Alajaam on elektrivõrku kuuluv kompleks, mis paikneb kindlal territooriumil, koosneb enamasti ülem- ja alampinge jaotusseadmest ning trafodest. Jaotusseade ehk jaotla hõlmab lülitusseadmeid nende juurde kuuluvate juhtimis-, mõõte-, kaitse- ja reguleerimisseadmetega koos vajaliku juhistiku, lisaseadmete, kestade ja
Kaablivoolutrafo- rogowski vöö. 7. Valgusandurid Toimivad nii voolu kui pingeandurina. Tajuriks on sümmeetriakeskmeta kristall. Pingejaguris elektrivälja tugevusega võrdeliselt muutub valguse murdumisnäitaja. Voolutajuris valguse võnketasandi pöördenurk muutub võrdeliselt magnetvälja tugevusega. Mõõteteave edastatakse lõppmuundurisse valgusjuhi kaudu. Valgusallikaks on valgusdiood ja lõppmuunduriks fotodiood. 8. Sulavkaitsmete kasutamine keskpingel Toimivad vaid maksimaalkaitseks/hetkkaitseks. Liigse voolu korral sulavkaitse katkeb automaatselt. Tuleb välja vahetada. Tunnusjoon peab sobima kaitstava objekti omadustega. 9. Kaitse sätete valik (sätte-, välistusväärtus,ennistustegur,ülekande-skeemitegur,välistusaeg,selektiivsusaste) Sätteväärtus-millal rakendub, välistusväärtus-millal ei tohi rakenduda. Maksimaalkaitsel on välistusväärtus 1 suurem, minimaalkaitsel 1st väiksem
· Kasutusel linnades, tehaste ja energeetikaobjektide territooriumil · Eelised: *Nõuavad vähem ruumi *Välismõjude eest paremini kaitstud *Töökindlamad *Ohutumad 35. Millisest võivad olla valmistatud elektriliini mastid ning millisel pingel teatud materjalist maste kasutatakse? Nimeta mõni masti tüüp (vastavalt funktsioonile). · Materjal · Puit immutatud, kasutatakse madalpingel · Raudbetoon kasutatakse madal- ja keskpingel · Metall - värvitud või tsingitud teras, kasutatakse kõrgepingel · Funktsioonile vastavalt · Kandemast juhtmete ülalhoidmiseks, 80-90% mastidest · Ankrumast tugevdatud, juhtmed kinnitatud isolaatorpingutuskettide abil · Nurgamast tugevdatud, kasutatakse liini suunamuutusel · Lõpumast liini alguses ja lõpus, ühepoolne tõmbejõud · Üleviigumast kohtades, kus liin ületab rajatisi, veekogusid jms takistusi
18 Puute- ja sammupinge ühest elektroodist koosneva maanduri korral Pinge maanduri ja nullpotentsiaali vahel ehk maanduspinge avaldub valemiga U E = I E RE , kus IE on maandusvool (maavool) Ohutuse seisukohalt on oluline puutepinge. ligikaudselt loetakse, et Tegelik puutepinge ei tohi ületada standardis lubatud väärtust UTp UP UTp Puutepinget saab vähendada mitmest elektroodist koosneva maanduri abil. 64. Sädemikud Joonis 5.19 Sädemikud kuni 200 kVA trafodel (a) ja keskpingel (b) Sädemiku volt-sekund karakteristik peab olema madalam kui kaitstava isolatsiooni volt- sekund karakteristik. Joonis 5.20 Sädemiku (1) ja kaitstava seadme (2) volt-sekund karakteristikud 65. Ventiillahendid Koosnevad sädevahemikust ja sellega jadaühenduses olevast ebalineaarsest Takistist Joonis 5.21 Ventiillahendi takisti volt-amper karakteristik Kui vool Ik läbib kaare kaudu takistit, tekib takistil nn jääkpinge Uj Ventiillahendi
annaabi.ee 
