üle läinud eurole. Need 16 liikmesriiki moodustavad koos euroala ning nende keskpangad moodustavad koos Euroopa Keskpangaga eurosüsteemi. EKP töötab täiesti sõltumatult. Ei EKP, eurosüsteemi kuuluvad liikmesriikide keskpangad ega ükski nende otsustusorganite liige ei tohi küsida ega järgida ühegi teise asutuse juhtnööre. ELi institutsioonid ja liikmesriikide valitsused peavad sellest põhimõttest kinni pidama ega tohi püüda mõjutada EKPd või siseriiklike keskpanku. EKP, tehes tihedat koostööd liikmesriikide keskpankadega, valmistab ette ja rakendab otsuseid, mille on teinud eurosüsteemi otsustusorganid: nõukogu, juhatus ja üldnõukogu. Prantslane Jean-Claude Trichet valiti Euroopa Keskpanga presidendiks novembris 2003. Kasutatud kirjandus EuroopaLiidu portaal http://europa.eu/index_et.htm Institutsioonid ja asutused http://europa.eu/about-eu/institutions- bodies/index_et.htm Euroopa Liidu Nõukogu http://www.consilium.europa.eu/showPage.aspx?
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtluse osakond Eesti panga roll majanduses Referaat Juhendaja: Lauri Punga PÄRNU 2013 SISSEJUHATUS Selles töös vaatleb autor Eesti Panga tähtsust ja rolli eesti majanduses. Teema on viimase aja majandusuudiste valguses väga tähtis. Mitmed Euroopa riigid on majandusega hädas ja esimeste süüdlastena nimetatakse riikide nõrku keskpanku. Autor vaatleb nii Eesti Panga olemust, tegevust ja arenguplaane kui ka pankade ja nende ülesannete arengut ajaloolises plaanis. Materjali oli hea leida, sest korraliku ja kaasaegse keskpangana on Eesti Pank avalikkusele avatud ja jagab oma riigi valitsusele ja kodanikele informatsiooni oma tegevusest. 1.PANKADE AJALUGU Ajalooürikud jutustavad, et pankade eelkäijad tekkisid juba ammu enne meie ajastut. Pankade tekkimise esmaseks eelduseks on inimeste võimalus koguda sääste, nende
vastutusel viiakse ellu ühtset rahapoliitikat. 2011. aastal olid euroala riigid Belgia, Saksamaa, Eesti, Iirimaa, Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Küpros, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Austria, Portugal, Sloveenia, Slovakkia ja Soome. 17. Euroopa Keskpankade süsteem, euroala Euroopa Keskpankade Süsteem (EKPS): koosneb Euroopa Keskpangast ja kõikide ELi liikmesriikide keskpankadest, hõlmates peale eurosüsteemi liikmesriikide ka nende liikmesriikide keskpanku, mille rahaühik ei ole euro. 18. Rahapoliitika ülekandemehhanismide olemus (selgitus intressikanali näitel) Sisuliselt tähendab see seda, et intressimäärad on ülevalt alla mõjutatud: keskpanga poolt määratud ametlikud intressimäärad → rahaturu intressimäärad → pankade intressimäärad → eraisikute, ettevõtete säästmis-, kulutamise ja investeerimisotsused → sisemaised hinnad → hindade areng. Madalamad intressimäärad peaks viima hindade tõusule.
Eesti Pank asutati 1919. aastal aktsiapangana, mis sel ajal oli tavaline nähtus. Kuid vajaliku vaba kapitali puudumise tõttu aktsiaid realiseerida ei õnnestunud ning ainuaktsionäriks jäi vabariigi valitsus, kes täitis seega ka aktsionäride täiskogu ülesandeid. 1927./28. aasta pangareformiga säilis aktsia-panga vorm. Kõrgemaks otsustusorganiks oli aktsionäridest füüsilistest ja juriidilistest isikutest koosnev täiskogu. Nüüdisajal on enamik keskpanku, nagu ka praegune Eesti Pank, riiklikud. Põhiprobleemiks on iseseisvuse aste, mille üle on terves maailmas aastakümneid vaieldud ja ilmselt vaieldakse ka edaspidi. Euroopa integratsiooniprotsessid on selles vaidluses kaalukausid küll rohkem keskpanga suurema iseseisvuse poole kallutanud. Tänase Eesti Panga tegevuse õiguslikud alused määrab 1993. aasta 18. mail Riigikogus vastu võetud Eesti Panga seadus. Eesti Panga missioon: Eesti Pank on keskpangana
annaabi.ee 
