Poliitiline tegevus elavnes 1960. aastate algul. Asutati mitu parteid ning hakati taotlema isesisvust ja majanduse arengut. Põhiliselt linnadel toetuvatel parteidel oli vähe sidemeid maapiirkondadega, kus elas suurem osa svaasisid. Svaaside traditsioonilised juhid, sealhulgas ülempealik Sobhuza II ja tema Sisenõukogu, rajasid Imbokodvo Rahvusliku Liikumise, mis rõhutas svaaside traditsioonilist elulaadi. Koloniaalvõim määras 1964. aasta keskpaigale esimese svaaside osavõtuga seadusandliku kogu valimised. Valimistel konkureerisid Rahvuslik Liikumine ja veel neli parteid, millest enamikul olid radikaalsemad seisukohad. Rahvuslik Liikumine võitis kõik 24 kohta selles organis. Svaasimaa on kungriik ja selle praeguseks kuningaks on Mswati III, kes asus troonile 1986 peale kuningas Sobhuza surma. Kuigi kunga troon on suures osas vaid sümboolseks muutunud, määrab kuningas siiski riigi peaministri ja väikse grupi
Seljadetailile kaelakaarekandi õmblemine (ümmargused nurgad, 40 tk). Overlokiõmblusele tepingu tegemine õmblusvaru kinnitamiseks, erinevad pikkused – harjutus. Lõhikuservade kinnitamine – harjutus. 9. päev – 1-nõelaline tavamasin – lõhikuservade kinnitamine – harjutus. Tasku ülemise ääre keeramine, tasku ühendamine rinnadetailile, kvaliteedikontroll, parandamine – harjutus. 10. päev – 2-nõelaline masin – kleidi vöö mõõtmine, otsade õmblemine, keskpaigale täkke tegemine (312 tk). Kaksiknõelaga tavamasin – taskute pealeõmblemine kehaosadetailile – harjutus. 11. päev – nööbimasin – nääpide õmblemine 7+1 (84 särki). 12. päev – 1-nõelaline tavamasin, lukutald – luku ühendamine kehaosaga ja katteriide ühendamine kehaosa ja kaelakaarega (15 tk). 13. päev – 1-nõelaline tavamasin – tuunika kaelakaare kandi tagasipööramine, tikkereaga kinnitaminbe ja pesusildi õmblmine seljaosale (219 tk)
Retsensioon Dr. Bertrami teosele ,,Tartu tudengid 50 aastat tagasi" Doktor Bertram pöördub lugeja poole tõdemusega, et Tartu linn on muutunud. Seesuguse väitega võib raamatut alustada ükskõik mis ajal, ka praegu, 200 aastat hiljem, kuid härra Bertram keskendub siiski 19. sajandi esimese poole keskpaigale. Oma kirjutises maalib ta lugeja silme ette värvika pildi tudengilinna üliõpilasest ning seda nii välimust kui ka läbi lugude iseloomu tutvustades ja kirjeldades. Raamat koosneb kolmest jaost, milles omakorda on kirjas pildikesi tolleaegsest Eestist. Esimeses osas on pigem üldpilt, et lugeja saaks silme ette korraliku kujutluse ajastust ja ajaloost, mis teises jaos, kus kirjas lood, kõvasti abiks on. Tudengitembud ehk jutustused toovad lugejani üliõpilase lõbusa, samas
peegeldab kaardi stabiilsust. Halva tasakaaluga kaarti on rakse lugeda ja inimese tähelepanu hajub kaardi teemast kõrvale. Hästi tasakaalustatud kaardi on kergem ja hea lugeda (joonis 1). Kaardi disaini juures on tasakaalu keeruline defineerida, see tuleneb inimese tunnetusest. Elemente tasakaalustatakse kaardil peamiselt kaalu järgi. Kergema kaaluga elemendid on väikesed, tuhmi värviga, heledad, keerulise või ebaregulaarse kujuga ja lähemal kaardi keskpaigale. Rasked elemendid aga on suuremad, eredavärvilisemad, tumedamad, kompaktsed ja lähemal kaardi servale (Kryger & Wood, 2005). Joonis 1 Kaardi tasakaal: a) halvasti tasakaalustatud kaart, b) hästi tasakaalustatud kaart (Kryger & Wood, 2005). Kaarti tasakaalustatakse sümmeetriliselt ja asümmeetriliselt. Sümmeetriline lähenemine on klassikaline, kus suuna puhul valitseb tasakaal ümber vertikaalse telje
ettevõtete erastamine. 1997. aasta oli Eesti tööstusele väga edukas. Esimest korda kümnendi jooksul kasvas tööstustoodang märgavalt nii võrreldavates kui ka püsihindades. Tööstusettevõtted müüsid oma toodangut 1997. aastal 32,3 miljardi krooni eest. Tööstuse kasvu peamisteks põhjusteks olid: · soodne finantsseis · omandisuhete selginemine tööstusettevõtete osas · varasematel aastatel tehtud investeeringud · eksporttoodangu areng. Sarnaselt 1990. aastate keskpaigale jätkasid välisinvestorid Eestisse investeerimist, kuid uudse nähtusena alustasid Eesti tööstusettevõtted investeerimist välismaale. Toiduainetööstus on Eesti üks olulisemaid ja suuremahulisemaid tööstusharusid (tööhõive 1997.a. oli 22 000 inimest). Tootmise kontsentratsioon toiduainetööstuses on kõrge 12 suuremat firmat annavad üle poole kogu müügist. Toiduainetööstuses eristatakse tegevusalade järgi 15 peamist haru
nimed. Eeliskahekümnes on nii poistel kui tüdrukutel valdavad võõrkeelsed nimed. Eesti omanimed on esindatud vaid üksikute laennimedega (Liis, Triin, Kadri, Liisa; Kristjan, Siim, Mihkel, Tanel, Taavi), ülejäänud on vanemad või uuemad võõrapärased nimed. Eesti eesnimistut iseloomustab avatus, nimevaliku kiire vaheldumine; uusi nimesid leiutavad nii vanemad ise, kuid tavaline on nimede laenamine rahvusvahelisest kasutusest. Kuivõrd ka 19. sajandi keskpaigale eelneval perioodil kasutati küll muganenud kujul ja eestipäraseks peetuna rahvusvahelisi ristiusu taustaga nimesid, on teiste rahvaste nimede kasutamist Eestis sedavõrd omaks peetud, et selgelt eesti päritolu eesnimede suurest ülekaalust saame rääkida vaid 20. saj üksikutel perioodidel (1930.1940., 1980. aastad). Nimesid laenatakse nii lähinaabritelt kui ka kaugemalt (leedu Egle, soome Erki, Kaisa, rootsi Sven, inglise Kätlin, Annabel, Kevin, Robin).
annaabi.ee 
