· 16.okt. 1905. Tulistas sõjavägi Tallinnas võimude poolt lubatud võimuvaldust. · Baltimaades hakkati looma poliitilisi erakondi. · Jaan tõnissonn algatusel loodi Eesti raga meelne rahvuserakond. · Revolutsiooni meeleolu suurenesid. · Inimesti vastu saadeti karistusalkasid ( inimensi peksti, saadeti siberise sunnitööle) · Vaatamata suuretele ootusele olid reolutsiooni tulemused positiivsed: a) loodi emakeelsed erakoolid b) keskoolide loomine lihtsustus c) lihtsustus rahvuslike organisatsioonide tegevus. d) ajakirjandus leevenes. Balti kubermangud · Baltimaade aren oli kiire: a) rahvaarv kasvas b) tööstustoodand kasvas c ) töölisus arenedes kasvas linna elanikkonna arv · Tööstuse metropoliks sai Riia. · Tallinn arenes jõudsalt ( vene tsaar lootis teha viimast sõjalaevastiku tugipunkti Läänemerele. · Leedus oli aren aeglane.
Kõneles viite keelt, milles kuues oli eesti keel ja seda teadis minimaalselt. Hr. Hellmann/Helmhotz Kõhn ja vaikesehääne vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra tarvilikust suuremas kõvakraerõngas. Pisikeses halli- ja roosalaigulises näos kuldraamiliste prillide taga olid pruunid silmad. Härra Hellmann oli autoriteet. Mitte ainult nelja põlve kösterkoolmeistrite järglane ja endine Mauruse inspektor, vaid ühtlasi poolte keskoolide lõpuklassides pruugitavate füüsikaõpikute autor. Hüüdnime Tolmuahv päris ta kuna enums ajast kattis tema riideid kriiditolm. Härraga ei tulnud laisklemisest midagi välja. Tal ei tarvitsenud klassi poolegi vaadata, et näha mis seal sünnib. Võrdle Wikmani kooli tänapäeva kooliga Olukord koolis ja noorte elu 1940ndatel võrreldes tänapäevaga pole väga palju muutunud.
mõistuse juures. Tooder uskus, et kõik on Jumalast ette määratud. Hr. Hellmann/Helmhotz Kõhn ja vöikesehääleline vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra tarvilikust suuremas kõvakraerõngas. Pisikeses halli- ja roosalaigulises näos kuldraamiliste prillide taga olid pruunid silmad. Härra Hellmann oli autoriteet. Mitteainult nelja põlve kösterkoolmeistrite järglane ja endine Mauruse inspektor, vaid poolte keskoolide lõpuklassides pruugitavate füüsikaõpikute autor ühtlasi. Kriiditolm, mis kattis enamus ajast tema rõivaid, oli tema hüüdnime aluseks Tolmuahv. Härraga ei tulnud jorutamisest midagi välja. Tal ei tarvitsenud klassi poolegi vaadata, et näha mis seal sünnib. Kord tema tunnis proovis Penno kammi suule asetades ja puhudes pininat tekitada. Tolmuahv aga ütles talle, kui sa mängid meile Mozardit või Bachi, siis me kuulame sind
Keskharidus: 1918. aasta novembris alustati keskkoolide üleviimist emakeelsele õpetusele kõigepealt Tallinnas. 1922. aastal kehtestati " Avalikkude keskkoolide seadus". Keskooli kohustuslikeks õppeaineteks olid emakeel, matemaatika, loodusteadus koos tervishoiuga, maateadus koos kosmograafiaga, ajalugu, kodaniku-ja majandusteadus, mõtteteaduse eelkursus ühes hingeteaduse ja eetikaga, kaks võõrkeelt, joonistamine ja joonestamine, käsitöö, laulmine, võimlemine. Keskoolide lõpetajail tuli teha kooli lõpus kaks kirjatööd. Eelviimase klassi õpilased pidid tegemaühe kontrolltöö.1934.a. teostati koolireform. Klassi- ja koolikursuse lõpetamise korda täpsustati aastal 1929. uus määrus lubas anda lõputunnistuse ka neile, kele teadmised tunnistati nõrgaks ühes aines( v.a. emakeel, matemaatika, ja I võõrkeel). Keskoolist võis eksamite alusel pääseda gümnaasiumisse.1934. aastal kehtestati keskkoolidele ja gümnaasiumile piirmäärad. 1936.a