7. Trummel 8. Vedavrihmaratas 9. Vahevõlli käitushammasratas 10. Kiilrihm 11. Gaas 12. Vahehammasratas 13. Pidur 14. Veetav rihmaratas 15. Peaülekande hammasratas 16. Differentsiaal 17. Vahekäitushammasratas 20. Veetava võlli hammasratas 21. Vedav ketiratas 22. Vedav võll, mis on ühendatud hoorattaga. 23. Hooratas 24. Pumpratas Toroidülekanne Kui rulliku üks serv toetub ühel kettal keskmele lähemale siis teisel kettal samal ajal kaugemale. Pildil kujutatud olukorras on rullid asendis, kus vedaval kettal on rulli kontaktpinna raadius ketta keskmest väike ja veetaval kettal suur, seega on tegmist aeglustava ülekandega. Ülekandes muudetakse automaatselt rullikute asendid vedava ja veetava ketta suhtes, kus rulliku servad vastavalt vajadusele ketaste keskmest kas lähenevad või kaugenevad, muutes ülekandearvu. Skeem1: Mootorist peaülekandesse Vedav ketas veetav ketas
Võnkeperiood on kineetlineenergia ja selletõttu on pidev energiakadu, kuna pendel käib edasi-tagasi. Miks peab võnkeamplituud olema väike? *Ajakadu vältimiseks *Mõõtmistulemuste paremaks täpsuseks Raskuskiirendus- vabalt langeva keha kiirenemine maa poolt tekitatava raskusjõu (gravitatsiooni) mõjul, sõltub geograafilisest laiusest). Miks sõltub raskuskiirendus geograafilisest laiusest? Poolustel on gravitatsioon tugevam kui ekvaatoril kuna seal on maa keskmele lähemal. Miks raskuskiirendus ei sõltu langeva keha massist? Sest see kehtib kõikjal ja kõigele samamoodi ühtlaselt, vahet pole kas on teras või sulg, kiirendus on sama, aga allakukkumisaeg on erinev. Millal on keha kaaluta olekus? Siis kui kehale ei mõju mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne 0-ga, keha kiirendus peab olema võrdne raskuskiirendusega. Kas kuul on raskuskiirendus suurem või väiksem kui Maal? Miks? Kuidas muutub pendli periood Kuu peal?
Kui teatud maa-ala kaart on jaotatud eraldi kaardilehtedeks, siis võib osutada et suuremal osal kaardilehtedest ei ole üldse sellist kohta , kus peamõõtkava täpselt kehtiks. 10.Projektsiooni peasuunad 1 igasugusel ellipsoidi kirjutamisel tasapinnal, mille puhul lõp v. Osade sarnasus ei säili, kujutub ellipsoidi pinnal asuv iga lõp. V ring tasapinnal moonutuse ellipsina, millle kese vastab ellipsoidi pinnal kujutatud vastava ringi keskmele 2 igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvad suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nim peasuunaks. 11.Kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõiste Üldjuhhul kasutatakse kaartide koostamisel geogr koordinaatidega φ ja Λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanite ja paralleelide võrk. 12.Kuidas jaotatakse kaardiprojektsioone normaalvõrgu pooluse asendi järgi.
joonis 3 mandala Mandala on tavaliselt üsna keerulise struktuuriga geomeetriline kujund(vt joonis 3). Tüüpiline mandala skeem on ringiga ümbritsetud ruut. Ruut on orienteeritud ilmakaarte järgi. Igale ilmakaarele vastab kindel värv, millele vastavalt ruut on jaotatud neljaks eri värvi sektoriks. Tiibeti budismi traditsioonis kujutatakse mandalal põhjakaart rohelisena, idakaart valgena, lõunakaart kollasena ja läänekaart punasena. Ruudu keskmele vastab sinine värv, ehkki enamasti paikneb seal mingi sümboolne objekt, mis vastavalt määrab ära ka värvi. Ruudu iga külje keskel on T-kujulised väravad, mis jätkuvad ruudust väljaspool ristisarnaste kujutistena, mida sageli piiravad väikesed poolringid (3.). Sisemise ringi keskel kujutatakse kultuse objekti jumalust, või sümbolit, mida rituaalis ülekantud tähenduses kasutatakse. Mandala kirjeldatud põhivariandil on hulk
Ehedatel metallidel esineb skeletjas kuju. Väga kiire või väga aeglase kristalli kasvu korral on eelistatud kristalli tipud, mis kasvavad välja. Mineraal hakkab hargnema ja tekib skeletjas(dendriidiline) kuju. Mineraalagregaatide tüübid. -Teraline ja peitkristalne mass. -Dendriidiline e põõsasjas agregaat. -Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. -Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed(sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. -Kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. -Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. -Sekretsioonid e tühikutäited. Kristalliseerunud tühikuseinale, kasvanud tsentri suunas.
46. Mineraalagregaadi mõiste teraline, peitkristalliline, metakolloidne, dendriit, druus, sekretsioon, konkretsioon, oiid, nõrgvormid e. nõrud, stalaktiit ja stalagmiit. Mineraalagregaatide tüübid - korrapäratult kokkukasvanud kristallide tüübid: Teraline ja peitkristalne mass. Dendriidiline e põõsasjas agregaat. Druus. Ühelt aluselt kasvavad tulpjad kristallid. Konkretsioonid. Mingile keskmele kristalliseerunud muguljad peitkristalsed (sageli radiaalkiirelised) mineraalsed massid. Pehmes keskkonnas mineraliseerunud. Võivad olla ka liitunud mitu tk. Nt kaltsiidiga täitunud kuivalõhedega liivsavi konkretsioon. Kuivast pragunenud pinnasesse settivad kaltsiumiühendid. Oiidid. Teraline mass nt lubjakivis. Liikuvas nt rannavees on hakanud liivatera vms ümber kristalliseeruma mineraalid. Sekretsioonid e tühikutäited
annaabi.ee 
