Aastal 2011 pole rahvaloendust tehtud ja vist ei tehta ka. Ligi 99% rahvastikust koosneb iirlastest, ülejäänud peamiselt inglased (30 000) ja sotlased (10 000). Iirlased on keldi päritoluga rahvas. Iiri keelt kõneldakse rohkem maa lääneosas. Enamik usklikke (95%) on katoliiklased. Üle poole rahvastikust elab Iirimaa idaosas. Rahvastiku tihedus Rahvastiku tihedus on 63,3 in/km2, ning selle tulemusega asub Iirimaa tabelis 140. Kohal, mis asub maailma tabelis umbes keskkosas. Iirimaa kõige asustatum koht jääb ida poole Iiri mere äärde, pealinna Dublini piirkonda, kuid väga asustatud ala jääb ka pealinna ümbruskonda, mis pole nii asustatud kui Dublin, kuid sellegipoolest asustatud rohkesti. Suurimad rahvastiku alad jäävad linnade piirkonda. Vähem asustatud alad jäävad rohkem saare lääne poole, kus asub ka Iirimaa kõige vähem asustatud ala(Valge)- Mayo krahvkond ja Galway krahvkond. Iive 1845-47. aastate suurest näljahädast 1960
Keemiatööstus on kõrgel järjel. Farmaatsiatööstus – kõrgtehnoloogia. Muud- kummitooted jne. 5. TOIDUANIETETÖÖSTUS Kasutab 70% Rootsi enda põllumajandussaadusi, suur osa eksporditakse. Disain, turustus, reklaam. REGIOONID GÖTALAND Siia jäävad Skone madalik ja Läänerannik, on riigi viljaait, tähtsal kohal on toiduainete tööstus. Läänerannik on kalastuspiirkond. SVEALAND Asub Rootsi keskkosas ja on suurim ja tähtsam tööstuspiirkond NORRLAND Kõige põhjapoolsem regioon, mis hõlmab kahte kolmandikku riigi pindalast, kuid vaid kaheksandiku rahvastikust, siin on suured metsad ja palju jõgesid, peamisteks tegevusaladeks on maavarade kaevandamine, metsandus ja turism (taliturism – suusakeskused)
aine tootjad on kondrotsüüdid ise ja see aine jaguneb põhiaineks (maatriksiks) ja kiududeks. Kõhre rakud: Kondroblastid intensiivselt paljunevad, vähediferentseerunud pikliku kujuga rakud, paiknevad vahetult perikondri all Kondrotsüüdid lõplikult diferentseerunud ümarovaalsed kõhre rakud, paiknevad kõhre keskkosas põhiaine sees olevates kõhreõõnsustes Kondroklastid kõhrkudet lammutavad rakud füsioloogilise regeneratsiooni ja reparatisooni paikades. Enamikku kõhredest ümbritseb sidekoeline perikonder, mille välimise osa moodustavad kollageensed kiud, fibroblastid ja veresooned, sisemise aga kondroplastid.
Kui see kontrollsüsteem ei tööta nii, nagu peab, on tulemuseks lokaalne silmapõletik, mis aastatega arenedes põhjustab nägemise kaotust. Kui see geen ei tööta siis lihtsalt öeldes halveneb kesknägemine, inimene ei saa lugeda, inimene ei saa näha otse ette. Perifeerne nägemine küll säilib ja paljud Stargardti patsiendid on harjunud niimoodi elama, et nad lihtsalt vaatavad maailma silmanurgast. Aga üldjuhul tähendab see haigus seda, et silma keskkosas ehk maakulas asuvad rakud degenereeruvad, surevad ja nägemise kaotus on pöördumatu Geen, mis mõjutab Stargardti haigust transpordib A-vitamiini. Kui me suudame aeglustada visuaaltsüklit, sest probleem on selles, et transport on aeglane, mis tähendab, et kui visuaaltsükkel töötab väga kiiresti, siis koguneb silma kahjulik kõrvaljääk. Vitamiin A, mis iseenesest koguneb rakkudesse, põhjustab rakkude surma ja tekitab seega ka nägemiskahjustused
vastupidiselt. Temperatuuri langedes õhu küllastus veeaurust suureneb ja seetõttu relatiivne niiskus suureneb. Maakera pinnale jõuab aastas umbes 511000 km3 vett. Sellest 81% sajab maha merede kohal. Sademete jaotus maakeral sõltub suurtest mäeahelikest, merede ja maismaa asendist, külmadest ja soojadest hoovustest jne. Sademed on maakeral jaotund väga erinevalt. Indias Cherrapunjis on registreeritus üle 24000mm sademe aastas, mis on üle 4x rohkem kui Eestis. Sahaara keskkosas on sademeid kuni 10mm aastas. Inimtegevuse mõju atmosfäärile. Inimkonna tegevus on suurendanud survet looduskeskkonnale, sealhulgas ka atmosfäärile. Kivisöe, põlevkivi ja nafta põlemisel paiskub õhku lämmastiku-, fosfori- ja väävliühendeid. Atmosfääris reageerivad need õhuniiskusega ning nii tekivad happevihmad ehk happesademed, mis põhjustavad mulla ja magevee hapestumist ning on eriti kahjulikud okasmetsadele.
· toimub makroergilisete ühendite süntees (ATP) · loomarakkudes tsentrioolide kahestumine · DNA kahekordistumine · Raku mõõtmete suurenemine Mitoosil 4 faasi: 1. Profaas: · kromosoomid keerduvad kokku · tuum suureneb · tuumakesed kaovad · tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas · moodustuvad kääviniidid pooluste ja tsentrioolide vahele. · Tuumamembraanid lagunevad. 2. Metafaas: · kromosoomid liiguvad raku keskkosas ühele tasapinnale · kääviniidid kinnituvad kromosoomide tesntromeeridele 3. Anafaas: · kääviniidid lühenevad · tsentromeerid kahestuvad · kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. · Kromatiidid lahknevad rakupoolustele 3. Telofaas: * kääviniidid kaovad * sünteesitakse tuumamembraanid * kromosoomid keerduvad lahti * tekivad tuumakesed * membraan nöördub sisse *tsütoplasma jaguneb kaheks tsütokinees.
I blondiinid tek 100000ekr. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Ülemineku tunnused: lihvitud kiviriistade valmistamine, keraamika kasutuselevõtt(hakati savinõusid tegema, savinõud olid I kunstlikult tehtud toidunõud, millega saab toitu keeta) ja üleminek viljelusmajandusele ( üleminek erinevates piirkondades eri aegadel, I Lähis idas 9000 eKr. Hirssi on kasvatatud tp Hiinas, Kagu Aasias riis.Aafrika keskkosas kasvatati samuti hirssi, maisi kasvatati vahe ameerikas, seal kasvatati siis ka ube). Hakati tegelema ka loomade kodustamisega. I koduloom oli neoliitikumi alguses juba ammu olemas, selleks oli koer, kuid ta on rohkem inimese abiline ja tuli ise inim lähedusse( sealt oli võimalik toitu kergelt saada).I koduloomadeks olid lambad. Hakati kodustama ka kitsi, sigu ja vesiseid. Loomi kasvatati eelkõige liha pärast.Veist kasut ilmselt mingil rituaalsel eesmärgil
annaabi.ee 
