4 MUUTUSED INNOVATSIOONI ROLLIS EL REGIONAALPOLIITIKAS Nagu on teada, peamine EL regionaalpoliitika vahend on struktuurifondid. Esimeses (1989 - 1993) programmperioodis eraldati innovatsioonile vähe vahendeid, peamised kulutused olid füüsilisele infrastruktuurile. Teises (1994 - 1999) programmperioodis on kulutused suurenenud (lisaks infrastruktuurile, hakati eraldama vahendeid keskkonnatehnoloogiate ja teadmiste arendamisele, raha hakati eraldama innovatsiooniga tegelevatele ettevõtetele, kuid visioon innovatsiooni osas ei olnud veel strateegiline). Üleminek uuele, põhjalikule ja strateegilisele innovatsioonipoliitikale toimus 2000. aasta alguses. Landabaso ja Reid iseloomustavad seda nagu: "opening minds rather than roads, and developing social capital and relational infrastructure rather than physical infrastructure" (Pellegrin, 2008 viidatud Landabaso & Reid, 1999)
tankerid, suundus rauasulatus rannikutele, kuhu sai nii maagi kui ka tootmiseks vajaliku energia juurde vedada. Kui aga keskkonnanõuded karmistusid ja maailmaturule tuli arengumaade odav teras, hakati rannikutehaseid sulgema ning tootmist kasvatama arengumaades. Inimesed on piiramatus tarbimistuhinas rikkunud suurte alade keskkonnaseisundit ning raisanud suure osa loodusvarasid, eriti fossiilkütuseid. Maa ökoloogiline seisund on seepärast üsna halb. See on omakorda loonud vajaduse keskkonnatehnoloogiate ja -standardite järele, millest võib saada infoühiskonna järgne alustehnoloogia. 3
või katta saastuse likvideerimiskulud 82 Looduskaitselisteks prioriteetideks on Eestis a väärtuslike maastike ja maastikuosade säilitamine b haruldaste ja hävimisohus olevate looma- ja taimeliikide kaitsmine c inimese elukeskkonna ja biotoopide kaitsmine 83 Eesti edu jäätmete emissiooni vähendamisel 1990. aastatel oli suuresti tingitud a tootmismahtude langusest b emissioonimaksu sisseviimisest c kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate rakendamisest 84 Puhas turumajandus kui majandussüsteem oli 19.sajandi Inglismaal 85 Eesti Vabariigi majanduspoliitika reformide algetapil (1990. aastate alguses) seisnes sisuliselt a sõjakommunismi meetodite rakendamises b liberaliseerimise ja makrostabiliseerimise samaaegses rakendamises c riigikapitalismi ja "kolmanda tee" samaaegses rakendamises 86 Eesti majandusarengu kulgemises on viimase 300 aasta jooksul olnud väga järske muutusi
või katta saastuse likvideerimiskulud 82 Looduskaitselisteks prioriteetideks on Eestis a väärtuslike maastike ja maastikuosade säilitamine b haruldaste ja hävimisohus olevate looma- ja taimeliikide kaitsmine c inimese elukeskkonna ja biotoopide kaitsmine 83 Eesti edu jäätmete emissiooni vähendamisel 1990. aastatel oli suuresti tingitud a tootmismahtude langusest b emissioonimaksu sisseviimisest c kaasaegsete keskkonnatehnoloogiate rakendamisest 84 Puhas turumajandus kui majandussüsteem oli 19.sajandi Inglismaal 85 Eesti Vabariigi majanduspoliitika reformide algetapil (1990. aastate alguses) seisnes sisuliselt a sõjakommunismi meetodite rakendamises b liberaliseerimise ja makrostabiliseerimise samaaegses rakendamises c riigikapitalismi ja “kolmanda tee” samaaegses rakendamises 86 Eesti majandusarengu kulgemises on viimase 300 aasta jooksul olnud väga järske muutusi
arendustöö teemasid katvaks tegevusvaldkonnaks. Neile lisanduvad laiemad, kogu programmi läbivad teemad, mis on avatud pikema-ajalise sihiga projektidele, lisaks toetus üle-euroopalistele uurimisvõrkudele ja kaasnevad meetmed. Süsteemid ja teenused kodanikele Selle tegevusvaldkonna sisuks on töö erinevate kodanikele suunatud teenuste väljatöötamisel ja täiustamisel alates tervishoiust kuni valitsussektori, keskkonnatehnoloogiate, transpordi ja turismini valdkondadeni. Uued töömeetodid ja e-äri Kaks põhilist mõistet on siin e-töö ja e-äri. Programmi sihiks on visioon globaalsest majandusest kus tarbijad, töötajad ja firmad suhtlevad usaldust loovas võrgukeskkonnas. Uurimis- ja arendustöö eesmärk on vahetult ettevõtete konkurentsivõime tõstmine ja töötajate võimaluste avardamine. Multimeedia sisuteenused ja instrumendid
annaabi.ee 
