jätkusuutlik, kuid selle kindlustamiseks peab rahvas ja riik rohkem koostööd tegema hakkama. Esiteks tuleb tagada riigis heaolu kasv, et kõik inimesed saaksid hüvesid kasutada. Teisalt tuleb saavutada ühiskonna sidusus, selle alla kuuluvad sotsiaalne kaasatus, kõrge tööhõive, regionaalse ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähenemine, poliitiline osalus, riigi ja kodanikuühiskonna partnerlus. Ökoloogilise tasakaalu säilitamise jaoks tuleks arendada kodanike keskkonnateadlikust. Looduses peaks olema tasakaal. Senikaua, kui räägitakse Eesti keelt ning tähistatakse eestlaslikke sündmusi, ei pea kahtlema riigi ning kultuuri püsimajäämises.[1] Kasutatud allikad 1. Marju L, 2015. Keskkonnahariduse väljakutsed ja võimalused ühiskonna jätkusuutliku arengu kontekstis. http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/konverentsid/Lauristin_Kkeskko nnaharidus.pdf (28.12.2015) 2. TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, 2001
Möödunud aastal külastas Eestit rekordiline arv turiste ning see arv suureneb iga aastaga. Turism omab erinevaid vorme ning üks neist on maaturism. Käesoleva artikli eesmärgiks on saada ülevaade maaturismi sektorist Eestis ja analüüsida võimalusi, mida saaks teha, et arendada turismiteenuseid maapiirkonnas. Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid. Turism vs reisimine Tihti ajavad inimesed omavahel sassi kaks mõistet: reisimine ja turism. Arvatakse, et neil on üks ja sama tähendus. Nad on küll omavahel tihedalt seotud aga tegelikult saab neid vaadata kui kahte eraldi seisvat mõistet
Ganges on eksimatult püha. Selle maine ja tuntuse on jõgi omandanud tuhandete aastate vältel läbi viidud religioossete tegevuste kaudu. Aga samal ajal kohtlevad nad Gangest nagu roiskveemahutit ning vähesed kohalikud on kursis jõe halva seisundiga või nad ei taha seda uskuda. [4] Seda vähem oskavad nad ise reostumise leevendamisele kaasa aidata. Suureks abiks reostuse vähendamisel oleks edasise reostamise lõpetamine kohalike inimeste poolt. Rahvas vajaks keskkonnateadlikust tõstvat haridust, eriti just saastamise osas. Riiete pesemine ning karja jootmine Gangeses tuleks keelustada. [2] 6. Kokkuvõte Antud referaadis uurisin Gangese jõe reostatust, jõe hetkelist olukorda, reostuse tagajärgi ja lahendusi nende leevendamiseks. Selleks uurisin erinevaid materjale Internetis nagu näiteks Vikipeedia, World Wildlife Fund kodulehekülge, India ametlikke kodulehekülgi veetarbimise kohta ja palju muid
tehnoloogiaid, toota ja tarbida energiat efektiivsemalt, kasutada rohkem taastuvaid energiaallikaid * vältida keskkonnakahjustusi, jälgida majandustegevuses keskkonnanõude põhimõtete ,,saastaja maksab". * arvestada keskkonnanõudeid kõigi elu- ja majandusvaldkondades ning loodusvarade kasutamisel ja kaitsel * vähendada jäätmete teket, arendada jäätmekäsitlust ning likvideerida jääkreostust * edendada traditsioonilist looduskaitset * arendada keskkonnateadlikust looduse väärtustamise ja keskkonnahoidliku tarbimise suunas * muuta tehiskeskkond inim- ja loodussõbralikumaks * arendada riikidevahelist koostööd globaalsete ja piirkondlike keskkonnaprobleemide lahendamisel * tõkestada riigipiire ületava saaste levikut * jälgida loodusvarade ja keskkonna kasutamisel ning kaitsel rahvusvahelist kokkulepetest tulenevaid kohustusi, põhimõtteid ja suundumusi. Natura 2000 ülemaailmne kaitsealade võrgustik. Natura 2000 on üle-euroopaline
annaabi.ee 
