1. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad 3
1.Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 2.Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Detaili sisejõudude leidmiseks kasutatakse lõikemeetodit: tasakaalus kehast mõtteliselt eraldatud osa on samuti tasakaalus ning sisejõu väärtuse saab leida selle osa tasakaalutingimustest. Sisejõudude määramiseks tuleb võrrutada nulliga detaili osale rakendatud jõudude projektsioonide ja momentide summad. 3
Lissajous' kujunditeks. · 6. Sumbuvad võnkumised. · Sumbuvad võnkumised on võnkumised, mis toimuvad võnkuvates süsteemides takistusjõu mõjul, . · Sumbe dekrement . · 7. Sundvõnkumised. Resonants. · Juhul, kui sumbetegur <0, on võnkumised ,,peaaegu" harmoonilised ajas eksponentsiaalselt kahanvea amplituudiga · . Kui lisaks mõjub süsteemile ka väline perioodiline jõud , siis toimuvad sundvõnkumised, mis väikese keskkonnatakistuse ja piisava aja möödumisel võnkumiste algusest, on kirjeldatavad valemiga , kus on faasivahe sundiva jõu ja sundvõnkumise vahel. Amplituud A on võrdne sundiva jõu amplituudiga ja sõltub ka selle sagedusest . Sõltuvus omab teatud sageduse korral maksimumi, millist nähtust nim. resonantsiks. · 8. Tasalaine, teda iseloomustavad suurused. · Laine on võnkumiste ruumis edasikandumise protsess. Tasalaine korral toimuvad võnkumised ühes ja samas faasis tasapinnal, st
Ristlõike peateljed ja peainertsimomendid. 19. Staatiline pinnamoment. 22. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. Põikpinna (kujundi) staatiliseks momendiks Sx telje x suhtes nimetatakse 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg geomeetrilist karakteristikut, mis on määratud integraaliga 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud?
bh 3 Ix = Kolmnurgal(alusega rööpse kesktelje suhtes) 36 bh 3 Iy = Kolmnurgal alusega ühtiva kesktelje suhtes) 12 4 22. Konstruktsioonile mõjuvate väliskoormuste liigitus. 1) Rotoorsed jõud Fm 2) kasuliku koormuse jõud Fk 3) Raskusjõud Fg 4) Deformatsioonijõud Fd 5) keskkonnatakistuse jõud Fkt 1-5 on aktiivsed välisjõud Veel tegelikult inertsjõud Fi Sõltuvad ajast: stabiilne, dünaamiline 23. Kuidas määratakse konstruktsioonielemendis tekkivad sisejõud? Sisejõudusid mingi tarindit läbiva pinna ulatuse määratakse lõikemeetodiga, mis põhineb tõsiasjal, et tasakaalus oleva keha igasugune kujutletava lõikega eraldatud osa on samuti tasakaalus. Lõikega eraldatud osade tasakaalu tõttu saab sisejõud leida tasakaalutingimustest. (osale
On põhjust eeldada, et keskkonnatakistus on seotud populatsioonitiheduse ruuduga. Nimelt vaadeldakse eelnevates võrrandites populatsiooni 30 liikmete arvu mingi ressursse kandva pindalaühiku kohta. Pind on kahemõõtmeline ruum, organismid on aga kolmemõõtmelised. Seega: R = aN2, Kus a on liigi- ja keskkonnaomane parameeter. Lisades Malthuse võrrandi paremale poolele miinusmärgiga keskkonnatakistuse, saame: dN/dt = rN - aN2. Defineerides läbi parameetrite r ja a uue liigiomase parameetri K = r/a, ja nimetades selle keskkonna kandevõimeks, ning tuues korrutise rN sulgude ette saame: dN/dt = rN(1 – N/K) = rN((K – N)/K). Keskkonna kandevõime K näitab, kui suurt vaadeldava liigi populatsiooni on keskkond võimeline kandma, ehk siis majutama ja ära toitma. Saadud võrrandit nimetatakse populatsiooni piiratud kasvu võrrandiks ehk logistilise kasvu võrrandiks. Näeme, et
liikumise suunas momendid M m . Nende töö tsükli jooksul on "+" st. Wmts > 0 . 2. Kasuliku koormuse jõud Fk , momendid Jõud, mille ületamiseks masin on Tk loodud. Rakenduvad Wkts < 0 (kasulik tekistus). täiturlülidele. 3. Raskusjõud Fg. Töö Wg 0 , tsükli lõpuks Wgts =0 . 4. Keskkonnatakistuse jõud Fkt , Wkt < 0 . 5. Hõõrdejõud Fh, Wh < 0. 16 6. Inertsjõud Fi. Wi = 0 ainult püsifaasis. Arvutatakse tinglikult välis- Inertsjõudusid tuleb arvestada dünaamika jõudude hulka võimalda-maks üldvõrrandi rakendamisel. kinemaatiliste paaride sidemereakstioonide määra-
annaabi.ee 
