selektiivselt sensoorsekeskkonna osale või stiimulite klassile. TÄHELEPANU EI OLE TEADVUS. - Psüühiline valgusvihk mis suunatakse erinevatele sensoorsetele sisenditele, motoorsetele programmidele, mälestustele või sisemistele kogemustele. - Valik infotöötluses – teadvuse keskmesse valitakse vaid osa võimalikest signaalidest - Võib olla tahtlik või tahtmatu Jaguneb: Automaatne töötlus – tahtmatu töötlus – stiimuli poolt käivitatud tähelepanu. Alt-üles ehk keskkonnastiimulite algatatud töötlus Teadlik töötlus – kontrollitud – eesmärgile suunatud teadlik tähelepanu. Ülalt-alla töötlus ehk tähelepanu suunaja on enda algatatud töötlus. Toetub varasemale kogemusele, mälule. Anne Treismani tunnuste otsimise mudeli põhiideed. - Tunnused on omadused mida visuaalse süsteemi rakud kodeerivad ja ära tunnevad. Osade stiimulite märkamine on kergem kui teiste:
aeg töös, samas kui semantilist mälu aktiveeritakse harvem ja see jääb ajas stabiilsemaks. Tulving (1985) esitas oma töös "Kui palju on mälusüsteeme?" viis põhjendust paljude mälusüsteemide olemasoluks. 1. Senini ei saa teha sügavaid üldistusi mälust kui tervikust. 2. Mälu areneb läbi pika evolutsioonilise ajaloo, kus areng on ebaühtlane. Seda evolutsioonilist ebaühtlust peegeldab ka inimese mälu kui loomulik nähtus. 3. Aju uuringud on näidanud, et erinevate keskkonnastiimulite jaoks eksisteerivad erinevad ajumehhanismid. 4. Enamus oletusi vaimsetest protsessidest on valed ja vajavad asendamist paremate teooriatega. 5. Sügavalt erinevad õppimis- ja mäluprotsessid on ühe ühtse mäluteooria haardeulatusest väljaspool. Endel Tulving: Protseduuriline, episoodiline ja semantiline mälu Tulving: Kõige paremini võtab inimese keerukust ja adaptiivsust arvesse kolmeosaline mälu klassifikatsiooni süsteem
Nt “valu põhjustab käitumise, mis vähendab valu”. Kas pole see tsirkulaarne? Vaatleme, kuidas saab vaimuseisundit määratleda mittetsirkulaarselt.Igale võrgustikus implitsiitselt defineeritud terminile on võimalik anda eksplitsiitne definitsioon mittementaalses sõnavaras – see ei sisalda enam mentaalseid mõisteid. Ramsey-Lewise meetodi kohaselt tuleks kokku koguda kõik rahvapsühholoogilised tõdemused vaimuseisundite põhjuslike seoste, keskkonnastiimulite ning organismi vastuste kohta. Need tõdemused kuuluvad meie ühisteadmisse: me teame neid ning eeldame suheldes, et ka teised neid teavad. Ramsey-Lewise meetod. Kirjutame valuteooria üles järgmiselt: T(M1,…,M3) kus M1,…,M3 on vaimuseisundeid tähistavad terminid. Lihtsuse mõttes eeldame, et S ning seosed temaga kuuluvad kõik teooriasse T. Nüüd asendame need muutujatega (m1,…, m3) ning viime läbi eksistentsiaalse üldistuse. Saame ∃ m1∃ m2∃ m3[T(m1,…, m3)] (Ramsey lause)
Kui saame seda ise juhtida, see annab lapsele arengus vabaduse teha seda, mida tema tahab, mitte seda mida ümbritsev keskkond talle peale surub. On leitud, et ÜÕR lastele iseloomulik tahtliku tähelepanu nõrkus, ei suuda sellisel määral nagu eakaaslased oma tähelepanu suunata ja juhtida. On sarnased väiksematele lastele, kes on suuresti keskkonna poolt juhtivad. Kas siis teiste inimeste poolt, et tuleb suures osas näpuga näidata, kuhu tähelepanu juhtida, või muude keskkonnastiimulite poolt. Kujuneb tahtlikkuse aspekt tähelepanus hilinemisega. Tavaarenguga lapsed vajavad õpetaja suunamist, kuid koolis olles on omandanud mingil määral tahtlikkust, siiski suudavad tahtlikult ise ka tähelepanu hoida, arengu käigus see võimekus suureneb. ÜÕR lapsed selleks hetkeks, kui peaksid olema koolivalmis, ehk siis 7aastaselt, nad ei suuda oma tähelepanuga ise midagi ette võtta, on eksitavad keskkonna poolt, ikka õpetaja on see, kes lapse tähelepanu suunab.
annaabi.ee 
