tegutseb. Iga meie tegevus nii töö- kui ka eraelus põhineb otseselt või kaudselt loodusressurssidel. Keskkonnaaruande tulemusel saab organisatsioon teada, kus säästlikuse skaalal praegu asutakse. Seejärel on võimalik selgeid sihte seada ning konkreetseid eesmärke püstitada. Keskkonnaaruanne annab organisatsioonile võimaluse ressursse säästa ehk kulutusi kokku hoida. Säästva arengu saavutamiseks on vaja, et me elaksime olemasolevate keskkonnaressursside piirides. Seega tuleb keskkonnaressursi kasutust mõõta ehk pidada keskkonnaaruannet. Organisatsiooni tasemel on esialgu seda kõige lihtsam teha, sest keskkonnaaruanne on sel juhul üks osa majandusaruandest. Keskkonnaaruannet on vaja tarbijale ja kliendile. Eestis on populaarsust kogumas keskkondlik mõtteviis. Üha enam suureneb nende inimeste hulk, kes lisaks hinnale jälgivad ka organisatsiooni ja toote mõju keskkonnale. Kui kaks konkureerivat ettevõtet pakuvad sama
keskkonnaprobleemide mõju jälgimisele elukeskkonnale, eluslooduse mitmekesisusele, inimtervisele. Ettevõtted võivad keskkonnaseiret teostada vabatahtlikult oma tarbeks, jälgimaks ettevõtte tegutsemisega kaasnevat keskkonnamõju . Ettevõtted on kohustatud teostama keskkonnaseiret keskkonnalubades või keskkonnaressursi kasutusloas toodud keskkonnanäitajate osas ning lubades ettekirjutatud mahus. Viimasena nimetatud juhul kuuluvad ettevõtte seire andmed avalikustamisele. Oma eelarvest vabatahtlikult tehtud keskkonnaseire tulemusi ettevõtted avalikustama ei pea ja nende tulemusi ei saa kasutada ettevõtte vastu
tagasimaksed. *Eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist ja jäätmete teket, soodustada nn puhtamate tehnoloogiate rakendamist ja saada täiendavaid vahendeid saastamisega tekitatud kahjustuste vähendamiseks, likvideerimiseks ning keskkonnaprojektide finantseerimiseks. Keskkonnamaks *Keskkonnamaks on keskkonna kasutajatele, nii tootjatele kui ka tarbijatele, suunatud kohustus keskkonna kasutamise eest. *Keskkonna kasutuse all peetakse silmas mis tahes keskkonnaressursi ammutamist, kasutamist ja/või kahjustamist. *Keskkonnamaksude abil püütakse neid siduda keskkonnakahjustusi vahetult tekitanud toodete või teenuste turuhindadega. *Nii püütakse realiseerida "saastaja maksab" põhimõtet Keskkonnalõivud *Keskkonnalõiv kogutakse keskkonda saastavatelt sektoritelt ning saadud vahendeid tuleks sihtotstarbeliselt kasutada keskkonnaprojektide rahastamiseks. Keskkonnamaksud ja- lõivud *Neid on üsnagi palju ja nad kannavad erinevaid nimesid
saasteload, sisse - ja tagasimaksed. Eesmärgiks on piirata keskkonna saastamist ja jäätmete teket, soodustada nn puhtamate tehnoloogiate rakendamist ja saada täiendavaid vahendeid saastamisega tekitatud kahjustuste vähendamiseks, likvideerimiseks ning keskkonnaprojektide finantseerimiseks. Keskkonnamaks on keskkonna kasutajatele nii tootjatele kui ka tarbijatele suunatud kohustus keskkonna kasutamise eest. Keskkonna kasutuse all peetakse silmas mis tahes keskkonnaressursi ammutamist, kasutamist või kahjustamist. Keskkonnamaksude abil püütakse tootjaid ja tarbijaid siduda keskkonnakahjustusi vahetult tekitanud toodete või teenuste turuhindadega. Püütakse realiseerida põhimõtet "Saastaja maksab" Keskkonnalõiv - kogutakse keskkonda saastavatelt sektoritelt ning saadud vahendeid tuleks sihtotstarbeliselt kasutada keskkonnaprojektide rahastamiseks. Keskkonnamaksud ja -lõivud Saastekahju hüvitised - arvestatakse lähtuvalt emiteeritavate
annaabi.ee 
