tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki. Lõplikult on möödas ajad, kus jäätmete peamiseks käitlusviisiks oli nende kuhjamine hunnikusse või matmine auku. Pool sajandit tagasi polnud Eestis teada ühtegi suuremat prügilat. Jäätmed olid loodussõbralikud ja kergesti lagunevad. Vahepealsetel aastakümnetel oli peamiseks jäätmetest vabanemise viisiks ladestamine prügilatesse. Eestis oli palju prügilaid .mille korrastamine ja keskkonnaohutuks muutmine nõudis suuri kulutusi. Tekkivate jäätmete hulk ja ohtlikkus aga järjest kasvab ning seetõttu pole jäätmete käitlemine esiisade kombel enam võimalik. Kui kallis või harjumatu see ka poleks, tuleb jäätmekäitlustavade muutmisega alustada juba täna. Tänapäevane jäätmekäitlus kujutab endast keerukat jäätmete kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise süsteemi, mida nimetatakse kompleks- ehk tervikjäätmekäitluseks
tekitamata ei saa läbi ükski inimene ning seetõttu puudutab jäätmehooldus meid kõiki. Lõplikult on möödas ajad, kus jäätmete peamiseks käitlusviisiks oli nende kuhjamine hunnikusse või matmine auku. Pool sajandit tagasi polnud Eestis teada ühtegi suuremat prügilat. Jäätmed olid loodussõbralikud ja kergesti lagunevad. Vahepealsetel aastakümnetel oli peamiseks jäätmetest vabanemise viisiks ladestamine prügilatesse. Eestis oli palju prügilaid .mille korrastamine ja keskkonnaohutuks muutmine nõudis suuri kulutusi. Tekkivate jäätmete hulk ja ohtlikkus aga järjest kasvab ning seetõttu pole jäätmete käitlemine esiisade kombel enam võimalik. Kui kallis või harjumatu see ka poleks, tuleb jäätmekäitlustavade muutmisega alustada juba täna. Tänapäevane jäätmekäitlus kujutab endast keerukat jäätmete kogumise, töötlemise, taaskasutamise ja kõrvaldamise süsteemi, mida nimetatakse kompleks- ehk tervikjäätmekäitluseks
Rakvere maardlaga seonduvad keskkonna- ja mäenduslikud probleemid on tunduvalt keerulisemad, pealegi asub see täielikult Pandivere veekaitsealal. Aseri fosforiit on suhtelislt rauarikas ja halvasti rikastatav, Tsitre maardla asub Lahemaa Rahvuspargi piires. (Raudsep jt, 1993) Arvatavasti pole sellist Eesti firmat, kes lähitulevikus suudaks fosforiiti kaevandada. Lääne-Euroopa ja USA firmadel loodetavasti pole tehnilisi raskusi meie fosforiidimaardlate keskkonnaohutuks evitamiseks, kui neil oleks selleks ainult huvi ja tahtmist. (Raudsep jt, 1993) KOKKUVÕTE Fosforiit ehk oobolusliivakivi koosneb kvartsist ja biogeense päritoluga fosfaadist(Raudsep jt. 1993: 49). See on tekkinud kambriumi ajastu lõpus ja ordoviitsiumi alguses(Raudsep jt. 1993: 50). Selle uurimine algas Eestis pärast 1. maailmasõda (Lauringson, Reier, 1981). Tuntud ja uuritud fosforiidileiukohad paiknevad kõik Põhja-Eestis(Raudsep jt. 1993: 50). 1924
Protsessi lõpptulemusena eraldub soojust, tekib süsinikdioksiidi, vett, anorgaanilisi saali ja huumust sisaldavat materjali (kompostimuld). Vajalik hapnik. Aunkompostimine – paigaldatakse kompostitavad jäätmed ja lisaained kõvakattelisele alale. Reaktorkompostimine – paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks – kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. o Anaeroobne lagundamine – orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust.) o Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod.
Auna on vaja segada 1-3 kuuliste vaheaegadega, et kompost püsiks kohevana ja mikroobidele oleks tagatud hapniku ligipääs. Reaktorkompostimisel paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Reaktorkompostreid valmistatakse mitmesuguse ehitusega ja erineva suurusega. Need võivad olla vannid, ühe- või mitmekordsed tornkompostrid, trummelreaktorid vms. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks - kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Huumusmassi kasutakse haljastuses.
hulgast. Auna on vaja segada 1-3 kuuliste vaheaegadega, et kompost püsiks kohevana ja mikroobidele oleks tagatud hapniku ligipääs. Reaktorkompostimisel paigaldatakse kompostitav materjal selleks tarbeks ehitatud reaktorisse. Reaktorkompostreid valmistatakse mitmesuguse ehitusega ja erineva suurusega. Need võivad olla vannid, ühe- või mitme- kordsed tornkompostrid, trummelreaktorid vms. Kompostimise käigus muudetakse orgaaniline aine stabiilseks keskkonnaohutuks tooteks - kompostiks. Seda saab erinevatel viisidel kasutada põllumajanduses, maaparanduses, haljastustöödel jne. Anaeroobne lagundamine. Teiseks jäätmete töötlemise bioloogiliseks meetodiks on jäätmetes sisalduva orgaanilise aine lagundamine anaeroobsetes tingimustes nn. metaanitankides. Protsessis tekib metaani ja süsinikdioksiidi sisaldav biogaas, huumusmass ja vabaneb soojust. Biogaasi omakorda võidakse kasutada soojuse ja elektrienergia tootmiseks
energiakogus, mis antakse edasi kolmandale astmele (teisene puhastoodang). Selitamine selitus, vee vabastamine heljumist, enamasti koagulantide abil. Selleks rajatud ehitist nim. setitiks (ka selitiks, settebasseiniks). Seltsing lühemaks või pikemaks ajaks (toitumine, kosimiskäitumine, ränne, puhkus, ööbimine) moodustuv loomade rühm, loomade kooselu lihtsamaid vorme. Servaeffekt vt. ökoton. Settekäitlus reoveesette töötlemine keskkonnaohutuks või utiliseerimiskõlblikuks. Puhastuses tekkiv toorsete tihendatakse, stabiliseeritakse (orgaaniline aine lagundatakse) kas õhutuskambris aeroobselt töödeldes või (enamasti) kinnises ruumis (septikus, metaanitankis) anaeroobselt kääritades ja tahendatakse (mudaväljakuil, tahendustiikides, vaakumfiltrite, pressfiltrite või tsentrifuugide abil). Käitlus lõpeb sette kaadamise (prügilasse, ookeani), põletamise ja utiliseerimisega (väetisena, söödaks).