Keskkonnaministeeriumi juures asuv geenitehnoloogia komisjon leidis maisi olevat ohutu 5 Geneetiliselt muundatud organismid nii inimestele kui ka keskkonnale. Turustusluba külmutati kuni Eesti ühinemiseni Euroopa Liiduga. Seda maisisorti tohib kasvatada EL-is ja nüüd pärast liitumist ka Eestis. 2.2. Arvamus: Ohtlik GMO-de keskkonnaohtlikkusele on tähelepanu pööranud suurem osa viimasel ajal ilmunud artiklitest. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis on kardetud, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku. Kuid nagu ka eelnevalt õeldud, ei piisa paarist võõrgeenist, et anda looduses taimedele mingeid olulisi eeliseid.Ent oludes, kus ei kasva kultuursordi metsikuid sugulasi, ei tule arvesse isegi teoreetiline oht. Seetõttu on Eestis
aga lubatakse neid kasutada toiduhügieeni tagamiseks ning lahtise kauba (puu- ja juurviljad, küpsised, kommid jms) pakendamiseks. Poed peavad hakkata pakkuma alternatiivseid võimalusi kilekottide kasutamisele. Lisaks tuleb nüüdsest suurematel kauplustel arvestust pidada, kui palju poes kilekotte kulub. "Kilekottidele väikseima hinna kehtestamine ja eriti õhukeste kilekottide tasuta jagamise piiramine kindlasti pöörab elanikkonna tähelepanu nende keskkonnaohtlikkusele ja loodetavasti mõjutab ka nende kasutamise otsuseid," märkis Eek. 2.3 Keskkonnaministeeriumi ettepanek Keskkonaministeerium tegi ettepaneku 2016 aastal. Keskkonnaministeerium saatis kooskõlastusringile pakendiseaduse muudatuse, mille eesmärk on piirata kilekottide tarbimist Eestis. ,,Kilekoti eluiga tarbeesemena on enamasti üsna lühike, küll aga tekitavad nad loodusesse sattudes palju pahandust
Näiteks, geenitehnoloogiale eelnenud sordiaretusel on samuti õnnestunud luua mitu liiki, mida metsikus looduses ei leidu. Sellised inimkätega loodud liigid on ju kõik meie teraviljad, kartul, enamik köögivilju jne. Tegu on uute liikidega, mitte ühe-kahe geeni lisamisega looduslikes taimedes sisalduvale umbes 30 00050 000 geenile. Need inimtegevuse tõttu tekkinud uued liigid ei ole tekitanud erilisi ökoloogilisi ega meditsiinilisi probleeme. GMO-de keskkonnaohtlikkusele on palju tähelepanu pööratud. Kuna geenitehnoloogia viib taimedesse neile kasulikke geene, siis on kardetud, et GMO-dest võivad saada umbrohud, mis ohustavad põlde ning ka neid ümbritsevaid elupaiku. Umbrohuks olemine on keeruline tunnus ja ökoloogid näevad siin reaalset ohtu üksnes siis, kui muudetud kultuurtaim hakkab toimima umbrohuna. Kuid samas seisavad GM-taimede pooldajad vastu faktiga, et pole teada ühtki näidet, kus
y hindab liigisisese ja liikidevahelise konkurentsi tähtsust loomade ja taimede näitel; y teeb keskkonnaalaseid (nii lokaalseid kui globaalseid) otsuseid tuginedes teaduslikele, ma- janduslikele, seadusandlikele ja eetilis-moraalsetele aspektidele; y hindab organismide kaitsmise vajadust ja analüüsib erinevate kaitsemeetmete sobivust; y põhjendab olmeprügi sorteerimise vajadust vastavalt selle taaskasutamise ja ümbertöötle- mise võimalustele ning keskkonnaohtlikkusele; y analüüsib kodukoha lokaalsete keskkonnaprobleemide tekkepõhjusi ja kavandab tegevusi probleemide lahendamiseks tuginedes erinevatele aspektidele; y planeerib säästva arengu põhimõtetest lähtuvat majandustegevust metsas, põllul, niidul ja veekogudel; y hindab kodukoha ettevõtete tegevust säästva arengu seisukohast; y analüüsib enda (oma pere, klassikaaslaste) käitumisharjumuste vastavust säästlikele elu- viisidele;
annaabi.ee 
