b)hulkraksel organismil ainurakse ees: kõrgemalt arenenud ehitusega c)fotosünteesil heterotroofse toitumisviisi ees: orgaaniline aine ei pruugi alati kättesaadav, fotosüntees toimub koguaeg, fotosünteesivatel organismidel on organid paremini arenenud. d)sõnajalgtaimedel sammaltaimede ees: juured, koed rohkem eristunud(tagab kindla tööjaotuse) e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine f)õistaimedel paljasseemnetaimede ees: õies on seeme kaitstud keskkonnam eest, kohastumusi rohkem (seemnete levitamisel, tolmlemisviisidel) g)roomajatel kahepaiksete ees: kehakate on soomuseline(ei lase nahal kuivada), siseehitus on keerulisem(kopsud), toimub kehasisene viljastamine(on tõenäolisem) h)lindudel roomajate ees: tiivad, lendamine(õhus rohkem ruumi), püsisoojasus, täiuslikult arenenud vereringe, kopsud, süda, suled katavad keha. i)imetajatel roomajate ees: imetajad on püsisoojased(ei sõltu ümbritsevast temperatuurist), välja arenenud
4. Riski suuruse hindamise valem. R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv
4. Riski suuruse hindamise valem. R = (E + V + K)*T R riski suurus ehk riskitegur E kannatanute arv V tagajärjed varale T õnnetuse tõenäosus K keskkond OJ operatiivjõud KT kaitstuse tase Optimaalne olukord, kui R K= 1 (risk on talutav) OJ* KT 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühiskonnas riskitaseme reguleerimisega? justiitsm, kaitsem, majandusm, keskkonnam, sisem 6. Riskianalüüsi teostamise tasandid Eestis? I TTK (mitte et ma teaks mis see on) II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused) III Maakond ja selle riskianalüüs IV Siseministeerium + teised ministeeriumid V Eesti Vabariigi valitsus, EV kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorra riigis või selle osas kuulutab välja Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi
7. Seadusandluse roll ettevõtluse juhtimisel. Seadusandlus mõjutab ettevõtete käitumist, kulusid ja nõudlust toodete järele. Riik teostab ehitustegevuse reguleerimist seadusandluse kaudu. Selle kaudu määratakse piirid, millest lähtuvad täideviimine ja iguskaitse. Riigikogu kinnitab riigieelarve ja see muutub seaduseks. Riigi investeeringutest sõltub ehitussektor. 8. Valitsusasutuste tegevus ehituse reguleerimisel. Keskkonnam on keskkonnakaitse objektide tellija ning piirab ehitustegevust lähtudes keskkonna kaitsest. Maj- ja komm kehtestab norme ja normatiive, korraldab registreid, realiseerib elamureformiga seonduvaid programme. Rahandusm koostab riiklikke investprogr ja riigivara majanduskavasid. Kultuurimin korraldab, reguleerib kultuuriväärtuste kaitset. Sisemin päästeamet, ohutusnõuetele vastavus. Sotsiaalmin
institutsiona alse jätkusuutlikk use kõikide eelduste kaardistami ne vääriks omaette uuringut. Piiratud ruumi tõttu mainime siinkohal olulisemad. Eesti on osa rahvusvaheli stest säästva arendamise võrgustikest , alates ÜRO, Euroopa Liidu, Läänemere (Agenda 21) ja lõpetades lähinaabrite ga. Põhiseadus sätestab looduse (varad) kui rahvusliku rikkuse. Ainulaadsen a maailmas on meil säästva arengu seadus (RT I 1995, 31, 384; RT I 1997, 48, 792). Käesoleva aasta algusest jõustus keskkonnam õjude hindamise ja auditeerimis e seadus (RT I 2000, 54, 348). On ridamisi harukondlikk e lühema- ja pikemaajalis i strateegiaid, on 6 nn baasstrateeg iat,4 on peaministrit nõustav säästva arengu asjatundjate komisjon säästva arengu programmi üksikküsimu ste läbitöötamis eks. On vabariigi valitsuse otsus alustada Eesti säästva arengu riikliku strateegia väljatöötami st, mille koordineeri mine on delegeeritud Keskkonnam inisteeriumil e. Projekti "Eesti 21" tegevused5 olid ehk
annaabi.ee 
