Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Keskkonnamõju - Environmental impact • Mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale • Iga muutus, mida tegevus võib keskkonnale põhjustada • Toimete ja muutuste summa, mida projekt/tegevus võib keskkonnale põhjustada • Keskkonnamõju on tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju – mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis või varas keskkonnamõju hindamine –– kavandatava tegevuse või selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline, reprodutseeritav ja interdistsiplinaarne hindamine ning optimaalse tegevusvariandi valimine.
Keskkonnamõju hindamine — Loeng, Õpik lk. 218 – 224 Keskkonnamõjude hindamine laiemas mõttes on keskkonnaotsuste langetamisele eelnev uuring, mille käigus antakse hinnang kavandatava tegevuse või kava võimalikele keskkonnamõjudele ning mille tulemuste alusel otsustatakse, kas ja millistel tingimustel kavandatavat tegevust lubada või kava kehtestada.
Keskkonnamürgid on põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad kauaks ajaks keskkonda.
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara Milliste tegevuste puhul läbi viiakse KMH tuleb läbi viia olulise keskkonnamõjuga tegevuse kavandamise korral.
Keskkonnamõjud - ühiskonnasaaste……………………………………………….10 Keskkonnamõjud – vesijahutus reaktorites………………………………………..11 Kasutatud kirjandus………………………………………………………………………...12 Tuumaelektrijaam
Keskkonnaministeerium - http://www.envir.ee/2853 5. Euroopa parlament http://circa.europa.eu/irc/opoce/fact_sheets/info/data/policies/environment/article_729 4_et.htm 6. Õppematerjal „Keskkond ja säästev areng“ http://www.vabaharidus.ee/public/files/koolituskeskus/saastev_areng_oppematerjal.pd
Keskkonnaminister - Keit Pentus Tegevus on suunatud looduskasutuse ja keskkonnakaitse, majanduse ja sotsiaalsfääri tasakaalustatud arengule, selle saavutamiseks vajaliku hästitoimiva süsteemi tagamisele ning keskkonnakaitseks eraldatavate vahendite sihipärasele ja läbimõeldud kasutamisele
Keskkonnamõju hindamine on oma olemuselt avalik tegevus (nagu planeerimistegevuski) ning üldsuse kaasamine selle lahutamatu osa. Üldsusel peab olema võimalik jälgida ja mõjutada elukvaliteeti mõjutavate oluliste otsuste tegemist- see on demokraatliku ühiskonnakorralduse põhitunnus.
Keskkonnamürgid – dioksiinid, saadakse loomsete rasvaste toiduainete söömisel.
Keskkonnaministeerium on algatanud keskkonnamõju hindamise Nõmmevälja, Nõmmküla, Tammiku ja Tagadi uuringualadel, et selgusele jõuda selles, kas maavaru tuleks ümber hinnata passiivseks . Samuti selgub seejärel kolme taotlevate karjääride koosmõju. (Lattu 2010)
Keskkonnamõjutuste analüüs on otsus(t)e põhjaliku läbikaalumise protsess prognoosimaks objekti või planeeritava maa-ala kasutuselevõtust tuleneda võivaid keskkonnamuutusi. Enne ehitamise algust on muudatusi projektis odavam ja lihtsam teha, kui ehitamise ajal või järel.
Keskkonnamõju – mingite tegurite põhjustatud muutuste toime keskkonnale (pos., neg.). Tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamaksud – hindade reguleerimise kaudu mõjutada tootjaid ja tarbijaid ning tulude saamine keskkonnakaitse vajaduste rahuldamiseks • Teenusemaksud – tarbijamaks, katab kas osaliselt või täielikult keskkonnateenuste hinna.
Keskkonnaministeeriumi info - ja Tehnokeskus (edaspidi pädev asutus). 1.3. Ökomärgis on keskkonnahoidlikele kaupadele ja teenustele (edaspidi toode) vabatahtlikkuse alusel taotletav ning pädeva asutuse poolt antav keskkonnamärgis.
Keskkonnamaks – kohustuslik makse; kasutatakse riigieelarve üldvajaduste rahastamiseks; laekub riigieelarvesse; maksab tarbija; ei lähe tootmiskuludesse; ei mõjuta tootjat vähem saastama; mõjutab tarbijat vähem
Keskkonnamahutavus – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad. K-e vastava populatsiooni keskmine iive võrdub nulliga.
Keskkonnamaksud on võimaldanud "põlevkivivaldadel" renoveerida nii koolimaju kui ka mõisahooneid, parandade teid ja ehitada heitvee puhastusseadmeid, mis kõik on kasuks omavalitsuste infrastruktuuri arendamisel.
Keskkonnamõju eelhindamine - kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille alusel otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle siis, kui hindamist õigusaktides otseselt ei nõuta
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnamõju hindamine – kavandatava tegevuse eeldatava keskkonnamõju selgitamine, hindamine ja kirjeldamine, selle mõju vältimis- või leevendamisvõimaluste analüüsimine ning sobivaima lahendusvariandi valik.
Keskkonnaministeerium - vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest,
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada pöördumatuid muutusi keskkonnas, seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
Keskkonnaministeeriumi missioon on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise.
Keskkonnaministeeriumi missiooniks on luua Eesti arengule sellised eeldused ja tingimused, mis tagavad meie liigirikka looduse ja puhta elukeskkonna säilimise ja kindlustavad loodusvarade säästliku kasutamise.
Keskkonnamõjud - vesijahutus reaktorites Tuumareaktorid vajavad jahutamist, mida tavaliselt tehakse veega (kas otseselt või siis kaudselt). Kõige levinum jahutusvee allikas on jõgi.
Keskkonnaministeerium on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas, mille hulka kuulub ka metsandus.
Keskkonnaministri määrusega on nimetatud saasteainete heitkogused, millest väiksemate puhul ei ole saasteluba nõutav – lenduvate orgaaniliste ainete puhul on selleks määraks 1 tonn aastas.
Keskkonnaministeeriumi info - ja Tehnokeskuses koostatava jäätmekäitlusülevaate järgi tekkis Eestis 2002. aastal ligi 1,5 mln kg elektroonika jäätmeid, s.o keskmiselt 1 kg inimese kohta.
Keskkonnamõju hindamine on keskkonnakorralduslik vahend, mis on mõeldud otsusetegijate abistamiseks, nii et nemad kui ka muud huvitatud osapooled oskaksid hinnata otsuste tagajärgi.
Keskkonnamõjude hindamine - kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline , taasesitatav ja interdistsiplinaarne hindamine.
Keskkonnamõjud - õhusaaste Tuumajaamadest juttu tehes on viimasel ajal üha sagedasemaks muutunud väide nagu tuumaelekter oleks keskkonnasõbralik elektri tootmise viis.
Keskkonnaministeerium on tegevusloa andja või kui tegevusega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju võib ulatuda teise maakonda, piiriveekogule või merele või olla piiriülene.
Keskkonnamõjude hindamine on tegevus, mis hindab kavandatava tegevuse mõju keskkonnale laiemas tähenduses, st lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule ja varale.
Keskkonnamõju - mingi tegevusega kaasneda võiv vahetu või kaudne mõju, mis väljendub muutustes inimese tervises ja heaolus, looduskeskkonnas, kultuuripärandis
Keskkonnamõju hindamine - on tegevus, mis hindab kavandatava tegevuse mõju keskkonnale laiemas tähenduses – st lisaks looduskeskkonnale ka inimeste tervisele, heaolule
Keskkonnamahutavus – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad.
Keskkonnamärgis on mis iganes märgis tootel või teenusel, mis valdavalt sümboli kujul annab tarbijale keskkonna või tervisekaitsega seotud informatsiooni.
Keskkonnamõju - Organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest täielikult või osaliselt tulenev igasugune, ebasoodne või soodne muutus keskkonnas.
Keskkonnamahutavuse definitsioon - populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid (toitu, pesapaiku) samal määral kui need looduslikult uuenevad.
Keskkonnamahutavus e. kandevõime – populatsiooni arvukus, mille puhul populatsioon kasutab keskkonna varusid samal määral, kui need looduslikult uuenevad.
Keskkonnamõjud on võimalikult väikesed ning kus prügila käitamine enim sobib planeeringute, arengukavade ja muuda strateegiliste kavade ja plaanidega.
Keskkonnaministeerium küll on ära öelnud oma sõna, et raudtee ei hakka läbi Nabala käima, aga millegipärast, ei ole planeerijad seda mõtet veel maha laitnud.
Keskkonnamõju - Keskkonnas toimunud muutuste olulisuse ja mõju hindamine füüsikalisele, bioloogilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale.
Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.
Keskkonnamõju - tegevusega kaasnev keskkonnaseisundi muutumine või selle kaudu avalduv vahetu või kaudne mõju inimese tervisele või varale.
Keskkonnamuutus - Mõõdetav, registreeritav muutus keskkonna kvaliteedis, füüsikalistes ja bioloogilistes süsteemides inimmõju tagajärjel.
Keskkonnamahutavus on populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult uuenevad.
Keskkonnamüra on eelkõige tervist kahjustav inimesele, müra põhjustab organismis nii psüühilisi kui füüsilisi häireid.
Keskkonnaministeerium on Eesti Vabariigi valitsusasutus, mille peaeesmärgiks on Eesti keskkonna- ja looduskaitse korraldamine.
Keskkonnamaks – maksab tarbija,mõjutab tarbijat vähem tarbima, keskkonnatasusid eestis alates 1991 aastast,
Keskkonnaministeeriumi järgi on Eesti jõgede ja järvede vee kvaliteet rahuldav, kuid sellest hoolimata pole seisund kiita.
Keskkonnam on keskkonnakaitse objektide tellija ning piirab ehitustegevust lähtudes keskkonna kaitsest.
Keskkonnamüra on oluline jälgida ja ohjata, sest müra põhjustab pikemas perspektiivis tõsiseid haigusi.
Keskkonnaministeeriumist on näiteid kümnekonna autoriga kirjutiste koostamisest puhtalt kaugtöö vormis.
Keskkonnamõjud - õhusaaste 6. Keskkonnamõjud - vesijahutus reaktorites 7. Kasutatud kirjandus
Keskkonnamaks - maks , mille eesmärgiks on muuta tarbimistavasid keskkonnahoidlikumaks.
Keskkonnamõju liigid - füüsikalis-keemiline, bioloogiline, kultuuriline, sotsiaalmajanduslik.
Keskkonnamuutused on seotud kas looduslike protsessidega või on inimtegevuse tagajärjed.
Keskkonnamuutusi - mõjutada inimeste elukvaliteeti suurel osal Eesti territooriumist.
Keskkonnaministeeriumiga on määratletud Eesti Punase Raamatu (ilmus 1998. a.) kategooriad:
Keskkonnam – ehitustööde tellija, keskkonnakaitseliste objektide tellija.
Keskkonnaministeeriumi info - ja Tehnokeskus 1.2. Rahvusvaheline kümnendliigitus – UDK
Keskkonnamuutuse mõjul on aktiveerunud HSTF (heat-shock transkriptsiooni faktorid).
Keskkonnamõjud on  Loodusest võetav taastuv seotud võimalike energia
Keskkonnamõjude hindamisele on pööratud tähelepanu ka rahvusvahelisel tasandil.
Keskkonnaministeeriumile on meil kestlik jahindus, kalandus kui ka metsandus.
Keskkonnaministeeriumi info - ja Tehnokeskus, Eesti Looduseuurijate Selts.
Keskkonnamõju - Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt
Keskkonnamõjutuste ulatust on võimalik hinnata rahalises väärtuses
Keskkonnaministri määrusega on kehtestatud pikemat elulootust pole.
Keskkonnaministeerium on üks Eesti 11 ministeeriumist.
Keskkonnaminister - Jaanus Tamkivi, Reformierakond
Keskkonnaminister – Keit Penttus-Rosimannus
Vote UP
-1
Vote DOWN
Keskkonnamürgid - *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4 *tahked elemendid: Hg, As, Pb *pestitsiidid *väetised *naftasaadused *sünteetilised pesemisvahendid
Vote UP
-1
Vote DOWN
Keskkonnamürgid - *gaasid: SO2, H2S, NO, NO2, NH3, CO,CO2,CH4 *tahked elemendid: Hg, As, Pb *pestitsiidid
Vote UP
-2
Vote DOWN
Keskkonnamürgid on ained, mis tekivad või vabanevad inimtegevuse tulemusena ning sattudes keskkonda mõjutavad otseselt elusorganisme või kahjustavad looduse üldist funktsioneerimist.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun