Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid. Keskkonnapoliitika vahendid seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Riikidevaheline koostöö Loodusvarade säästev kasutamine Ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine Rahvusvahelised arengustrateegiad Riikidevahelised kokkulepped Agenda 21 Agenda 21 Agenda 21- on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil. Agenda 21 täielik sisu avaldati ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsi poolt 14. juunil 1992 Rio de Janeiro konverentsil.
loodusest pole majanduslikult hinnatav Keskkonnapoliitika vahendid saab jagada kolme rühma: 1. seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); 2. finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); 3. sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: 1. kõrvalehoidvat 2. apelleerivat 3. tasakaalustavat 4. stimuleerivat 5. otsustavat 6. osalevat 7. ettekirjutavat 8. direktiivselt planeeritavat 12.Keskkonnamaksud keskkonnapoliitika elluviimiseks. Keskkonnamaks (ka keskkonnakaitsemaks, "roheline" maks) on maks, mille eesmärk on mõjutada
Eesmärk luua sobivad/toimivad lahendused jätkusuutlikke tehnoloogiaid kasutades. Keskkonnapoliitika vahendid (outputs?) saab jagada kolme rühma: seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped) 2 Teise jaotuse järgi, mis baseerub riigi sekkumise määra ja valitsuse käitumise järgi, eristatakse: kõrvalehoidvat apelleerivat tasakaalustavat stimuleerivat otsustavat osalevat ettekirjutavat direktiivselt planeeritavat 2. Implementation of corporate environmental policy: main stakeholders,
erinevused. Säästva arengu stsenaariumid: Ideaalne, tugev, nõrk, saaste kontroll. Nõrk säästev areng on rohkem deklaratiivne, kui praktiline. Samuti ei toimi loodus- ja inimkapitali asendatavuse printsiip ning on aru saadud, et bioloogiliste ressursside intensiivne kasutamine viib ökosüsteemi tasakaalust välja. Nõrga säästva arengu puhul keskendutakse toru-otsa lahendustele selle asemel, et tootmistehnoloogiat parandada. Keskkonnalepped on vabatahtlikud. Tugev säästev areng käsitleb rahvusvahelist õigusruumi ja riikidevahelisi lepinguid. Soodustatakse muutuseid tarbimise struktuuris, tarbimisel rõhk mittemateriaalsetel väärtustel. Eesmärk on säilitada kriitiline looduskapital mitte selle vahetamine teiste kapitali liikide vastu. Roheline ja õiglane kaubandus, vastutuse õiglane jagunemine, hea valitsemistava rakendamine. Toimub tootmise ökoloogiline moderniseerimine, roheline planeerimine,
annaabi.ee 
