· karilesõit on senini põhjustanud enim õnnetusi. · Kolmkümmend reisilaeva päevas sõidab põiki üle 100 000tonniste tankerite tee. See on üsna ohtlik. · Läänemere keskkonnakaitse komisjoni HELCOMi andmetel on Läänemerel pidevas liikumises 2000 suuremat alust, neist umbes 200 veavad ohtlike ainete nimekirjas olevaid naftatooteid ning kemikaale. · Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. · Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. Kas ühepõhjaliste tankerite keelamine väldib katastroofi? · Topeltkerega tankerid on mitu korda turvalisemad õnnetuse korral ei pruugi neist naftat lekkidagi, ainult ühel juhul seitsmest. · Rahvusvaheline mereorganisatsioon IMO ongi ELi kava toetusel alates 2005. aasta aprillist ära keelanud raskete naftasaaduste vedamise ühepõhjaliste tankeritega kogu maailmas. Naftatransport
sadamaid, paari nädala eest uudistest läbi lipsanud Vistino naftasadama ehitamise plaan on üks näide. Kõik Venemaa sadamatesse suunduvad laevad peavad aga Soome lahest läbi sõitma ja see suurendab meie rannikute saastumise ohtu. Ning Venemaale suunduvad tankerid pole just kõige ohutumad. Asja teeb veel hullemaks see, et aastaks 2010 ennustatakse naftatransiidi kasvu pea kaks korda. Loomulikult kasvab sellega ka risk reostuseks. Soome keskkonnakeskuse SYKE andmetel tõuseb 30 000 tonni naftalekke risk Soome lahel 100%. See on koletu prognoos. Läänemeri on ohtlik ka talvel, kui meri on jääs ja läbitavad koridorid kitsad.(Loodusesõber 1/2004) 3. Naftareostuse mõju elusloodusele 3.1 Linnud Lindude sulestiku muudab veekindlaks looduslik lipiidne kaitsekiht. Just tänu sellele veelindude suled ei märgu üldtuntud on ju väljend "justkui hane selga vesi". Linnu
kõrge soolasusega ja põhjustavad aktiivset korrosiooni. See sunnib kasutama spetsiifilisi materjale, aga ka ette võtma sagedasi hooldustöid ja jaama sulgema. Juhul, kui vee temperatuurid on turbiinide jaoks vajamineva kuuma auru tootmiseks liiga madalad, on vaja kasutada erinevaid soojust juhtivaid materjale, näiteks vedelat soodiumi. Sellised materjalid on aga kallid, põhjustavad korrosiooni ja võivad ka keskkonnale ohtlikuks osutuda. (Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskuse kodulehekülg 22.03.2013) 1.6. Loodete energia Loodete energia on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltub kaldjoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustes on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse lahtedesse ja jõgede suudmetesse sisenedes, kui vood peavad kitsenema. On kohti, kus loodete kõrgus küündib 15 meetrini. (Vaher, 2010, lk 80)
läbivoolusüsteemi kasutatud alates 1960. aastatest. Läänemeres paigaldati esimene selline automaatne mõõtmissüsteem 1990. aastal reisilaevale “Georg Ots“, mis sõitis Soome lahes Tallinna ja Helsingi vahel. Eesti Mereinstituudi osalusel, koostöös Soome mereuuringuid teostavate laboritega alustati Ferrybox seirega 1997. aastal ja 2000. aastast on see Eesti riikliku seireprogrammi rannikumere seire üks osa. Kuni 2003. aastani toimus kogutud proovide analüüs koostöös Uusimaa keskkonnakeskuse ja Helsingi linna keskkonnaametiga. 2004. aastast, kui automaatne läbivoolusüsteem paigaldati reisiparvlaevale “Romantika”, mis sõitis liinil Tallinn–Helsingi, on ka kõik kogutud veeproovid analüüsitud instituudi laborites. 2006. aasta alguses läks laev Tallinn–Mariehamn–Stockholm liinile, kuid seire jätkub samade põhimõtete järgi. 2009. aastast teenindab eelmainitud liini reisiparvlaev “Victoria I”. Mõõdetavad parameetrid on temperatuur, soolsus, klorofülli a
Cleanway ASi pakkumise. Esialgsel hinnangul võib prügivedu odavneda Valgamaal 20 kuni 30 protsenti. Omavalitsuste Liidu otsust on võimalik vaidlustada alates teisipäevast kümne päeva jooksul. Jäätmeveo konkursil osalesid veel RagnSells AS ja Jõgeva Elamu AS. «Ootame ära ning vaatame, mis saab. Kui vaideid ei tule, saame alustada lepingu sõlmimisega. Seni ei saaks rääkida ka võimalikust teenuse hinnast,» rääkis konkursi eestvedaja ning sihtasutuse Valgamaa keskkonnakeskuse juhataja Riho Karu Valgamaalasele. Siiski möönis Karu, et prügiveo hind väheneb. «See oli tegelikult ka kõigi kolme firma pakkumistes näha.» Hetkel aga Karu sõnul täpset hinnalanguse numbrit öelda ei saa, see kujuneb igale kliendile vastavalt sõlmitavale lepingule. Pakkumise hind on otseselt veohind ja hinnaerisused on ka konteineri suurusest sõltuvad. Lepinguliselt on lõpphinnas ka määrav, kas konteiner renditakse või on see väljaostetud. «Mõni klient rendib,
annaabi.ee 
