tekib ammoniaak N2 + 3H2 = 2NH3 Terava lõhnaga, vees väga hästi lahustuv gaas Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril ( äike, põlemine, ...) Esmase saadusena tekib lämmastik(II)oksii N2 + O2 = 2NO , madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Keskkonnakeemikud ei vaevu neid seetõttu eristama kasutavad üldist valemit NOX "Naerugaas" N2O on teistest vähem mürgine ja teda vaadeldakse ka keskkonnakeemias eraldi. Lämmastiku oksiidid Lämmastiku oksiidid On tuntud kõikide oksüdatsiooniastmetega ja enamgi veel. Sulgudes on väga ebapüsivate ühendite valemid NI O NIIO (NIII O ) NIVO NV O 2 2 2 3 2 2 5 (N2O2) N2O4 N2O "naerugaas" molekul NNO eraldab kergesti hapnikku ja toetab põlemist. Vere hemoglobiin temast siiski hapnikku kätte ei saa nii et hingata ei kõlba . Neutraalne oksiid. Kasutatakse narkoosivahendina
2. Molaarne kontsentratsioon (CM) CM näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris (1L) lahuses. 3. Molaalsus (Cm) Näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis. 4. Moolimurd (Cx) Näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. 5. ppm (parts per million) Näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (10 6) massiosas lahuses. Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks (nt keskkonnakeemias). 6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. kus 3 Ekvivalentmass sõltub nii ainest kui ka konkreetsest reaktsioonist ja sisaldab sisuliselt moolvahekorrale vastavat informatsiooni. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töövahendid: kaalud, kuiv keeduklaas, klaaspulk, lehter, kooniline kolb, mõõtesilinder (250
8 Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide moolide arvud n aine1 C X 1= 1.9 naine 1+ naine 2+ …+nlahusti 3 ppm (parts per million) ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskkonnakeemias. 1g 1mg 1mg 1g ppm 6 10 g 1kg 1l 1ml Normaalne kontsentratsioon (Cn) Praeguseks vananenud mõiste, kuid leiab sageli kasutamist analüütilises keemias. Näitab lahustunud aine ekvivalentide (van. vaal) arvu ühes liitris lahuses naine [ekv ] Cn = V la h us [dm3 ] kus, 1.10 maine[ g] naine = 1.11
n aine(mol) C m= mol/kg m ahusti(kg) 4. Moolimurd (Cx) n aine Cx= n aine+ nlahusti Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide moolide arvud n aine1 Cx= n aine 1+n aine 2+…+n lahusti 5. ppm (parts per million) ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskkonnakeemias. Kui ppm-ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (lahuste tihedus ρ≈1,00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka järgmised seosed: 1 g 1 mg 1 mg 1ng 1 ppm= = = = 106 g 1 kg 1l 1ml 6. Normaalne kontsentratsioon (Cn) Näitab lahustunud aine ekvivalentide (van.vaal) arvu ühes liitris lahuses m aine(g)
kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses. Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Normaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine grammekvivaltentide arvu ühes liitris lahuses ppm (parts per million) näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskkonnakeemias. Kontsentratsiooni määramine tiitrimisega Tiitrimine on protseduur, kus reaktsiooniks kulunud ühe aine täpse kontsentratsiooniga lahuse koguse järgi leitakse teise aine lahuse kontsentratsioon. Büretti kasutades mõõdetakse täpselt ühe lahuse maht, teist lahust doseeritakse täpse mahuga pipeti abil. Tiitrimisel lisatakse lahusele indikaatorit ühendit, mille värvus sõltub lahuse happesusest. Siin töös kasutatakse indikaatorina fenoolftaleiini, mis on soolhappelahuses
Moolimurd (CX) ppm (parts per million) · Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet · ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu massiosas lahuses. summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest · Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks nt. lahustunud ainest, siis keskkonnakeemias. · Kuna ppm-ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad, siis võib kehtivaks lugeda ka seosed · Mitut lahustunud ainet sisaldava lahuse korral tuleb murru nimetajas liita nende kõikide moolide arvud: Veelgi madalamate kontsentratsioonide korral kasutatakse ka
5. ppm (parts per million) C% C% m aine = V lahus * d lahus * = mlahus * ppm näitab lahustunud aine massiosade arvu miljonis (106) massiosas lahuses. 100% 100% Kasutatakse väga väikeste sisalduste esitamiseks näiteks keskkonnakeemias. Kuna ppm-ides väljendatavate lahuste kontsentratsioonid on väga madalad (seega on nende 2. Molaarne kontsentratsioon (C M) lahuste tihedus d 1.00 g/cm3), siis võib kehtivaks lugeda ka seosed Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris 1 g 1 mg 1 mg 1 µg
Aine on mateeria vorm, millel on väga erinev koostis ja struktuur. Keemia on teadus, mis uurib aineid ja nendega toimuvaid muundumisi ja muudatustele kaasnevaid nähtusi. Keskkonnakeemia on keemia aladistsipliin, mis hõlmab meid ümbritsevas keskkonnas toimuvaid keemilisi ja füüsikalisi protsesse, kusjuures käsitletakse keskkonna seisundit mõjustavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. Keskkonnakeemias vaadeldakse toksiliste ja bioakumuleeruvate ainete mõju elukeskkonnale ning nende toime vähendamise võimalusi. Puhas aine - süsteem, mis koosneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevatest ioonidest Segu - süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast ainest. Homogeenne-koosneb ühest ühtlasest süsteemist, õhk Heterogeenne- koosneb mitmest erineva struktuuriga ainest pH Sõltuvalt keskonna iseloomust on pH väärtused erinevad: