Väärtpaberiinspektsioon 3 181 900 Ettevõtteregister 2 655 900 Klassifikaatorikeskus 859 200 Proovikoda 2 682 300 Raamatupidamise Toimkond 1 458 000 Sihtasutus Põllumajanduse ja Maaelu Krediteerimise Fond 20 500 000 Keskkonnakasutusest laekuva raha kasutamise seaduse alusel moodustatud sihtasutus 220 895 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud 67 566 000 Rahandusministeeriumi valitsemisala muud kulud 48 731 440 RAHANDUSMINISTEERIUMI kulud kokku 870 100 000 RIIGIEELARVE KULUD KOKKU 28 530 988 300 RAHANDUSMINISTEERIUMI KULUD 2001 (kroonides)
esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik. Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. INSTITUTSIOONID Keskkonnakaitse institutsioon - keskkonna-korraldusega tegelev riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) - asutaja on Eesti Vabariik ning asutajaõigusi teostab Rahandusministeerium. KIKi eesmärk - Keskkonnakasutusest laekuva raha suunamine keskkonnaprojektide arendamiseks, keskkonnaprojektide ettevalmistamine ja ellurakendamine, Euroopa Regionaalarengu Fondi keskkonnameetme rahaliste vahendite suunamine projektide arendamiseks, keskkonnalaenude edasilaenamise korraldamine. KIKi rahalised allikad riigieelarve ja kohalikud eelarved. KIKi poolt rahastatavad programmid riikidevahelised ja rahvusvahelised keskkonnaalased programmid ja koostööprojektid.
Eesti Vabariigis toimiva looduskasutuse majandusmehhanismi aluseks on Eesti Vabariigi Keskkonnatasude seadus (RT I 2005, 67, 512, jõustunud 1.01.2006.). See on keskkonnaökonoomika seisukohast väga tähtis seadus. Allpool on esitatud selle seaduse olulisemad sätted, mis kujundavad looduskasutuse majandusmehhanismi. Seadus sätestab loodusvara kasutusõiguse tasu määramise alused, saastetasumäärad, nende arvutamise ja tasumise korra ning keskkonnakasutusest riigieelarvesse laekuva raha kasutamise alused ja sihtotstarbe. Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind. Keskkonnakasutus on: · kasvava metsa uuendusraie; · maavaravaru kaevandamine; · veevõtt; · kalapüük; · jahipidamine; · saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; · jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks
andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku. Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogramm jaguneb • veemajanduse programm; • jäätmekäitluse programm; • keskkonnakorralduse programm; • looduskaitse programm; • metsanduse programm; • kalanduse programm; • keskkonnateadlikkuse programm; • maakondlik programm. Keskkonnakasutusest laekuvast rahast kantakse riigieelarvesse: 1) saastetasu; 2) pakendiaktsiis; 3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu; 6) 50 protsenti käesoleva paragrahvi punktis 5 nimetamata veekogude vee ja põhjaveekihi erikasutuse tasust; 7 ) uluki küttimisõiguse hind; 8) kalapüügiõiguse tasu;
annaabi.ee 
