Ökoloogia 2. Kt KÜSIMUSED 1. Olulisemad õhu saasteained ning nende omadused 2. Õhu puhastamine aerosoolidest Heterogeensete gaasisegude lahutamine on keemilises tehnoloogias üks levinumaid põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: Sadestamine raskusjõu mõjul Sadestamine intertsjõudude mõjul Filtrimine Märgpuhastus Sadestamine elektrostaatiliste jõudude mõjul Tavaliselt ei saavutata heitaasi vajalikku puhtust ühes seadmes ja seetõttu lülitatakse mitu sama või erinevat tüüpi seadet järjestikku. 3. Gaasiliste lisandite eemaldamine absorptsiooniga Absorptsioon on ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Füüsikaline absorptsioon puhastusprotsessis seisneb heitgaasi kontakteerumises mitmesuguste vesilahustega, mille tulemusena heitgaasi üks või mitu lisandit neelduvad lahuses. Tingituna aine difusioonitakistustest nii gaasi kui vedelikupoolsel küljel toimub tavaline füüsikaline absorptsioon a...
Peab olema rajatud vett mitte läbilaskvale pinnasele ning läbiimbunud nõrgvesi juhitakse eemale. Prügilagaasi saab kasutada energiaallikana. Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. 16. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus - atmosfääri (õhu) kaitse - vee/veekogude kaitse - pinnase kaitse - (taimestiku ja loomastiku kaitse) Looduskaitse Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega; 2) kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine; 3) Loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine.
orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Sellest seisukohast lähtuvalt võibki prügilast vaadelda ka ühe bioloogilise käitlusmeetodina – prügila on kui suur bioreaktor. Jäätmete lagunemine prügilas toimub aeglaselt ja kestab kaua pärast prügila sulgemist. Prügila peaks olema kõige viimane valik. 20. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. Põhimõtted: Jäätmete tekkimise vältimine, hulga vähendamine- puhtamate tootmistehnoloogiate arendamine. Ressursside efektiivsem kasutus. Keskkonnasõbralike toodete kavandamine-tekiks võimalikult vähe jäätmeid, tootmises, levitamises ja ka tarbimises.
käitlus on tavaliselt mitmete erinevate käitlusviiside kogum. Ladustamine prügilasse on traditsiooniline ja kõige levinuim jäätmekäitlusmeetod. Prügilas toimub jäätmete mitmeetapiline kõdunemisprotsess, kus jäätmes sisalduv orgaaniline aine laguneb aeroobsete ja anaegoobsete protsesside toimel gaasilisteks aineteks ja stabiilseks biomassiks. Prügila on suur bioreaktor. Prügila peaks olema kõige viimane valik. 20. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmete tekkimise vältimine, hulga vähendamine- puhtamate tootmistehnoloogiate arendamine. Ressursside efektiivsem kasutus. Keskkonnasõbralike toodete kavandamine-tekiks võimalikult vähe jäätmeid, tootmises, levitamises ja ka tarbimises.
Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 13.Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Vastus: Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks
Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 13.Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Vastus: Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul tekiks
Ohtlike jäätmete käitlusrajatistes töödeldakse jäätmeid kas keemiliselt (neutraliseerimine, stabiliseerimine), põletatakse või maetakse erimatmiskohtadesse (näiteks suletakse betoonsarkofaagi, jms.). Ohtlikud jäätmed põletatakse kõrgel temperatuuril, üle 1100oC, mille tulemusena mürgised ühendid lagunevad. Põletamisel tekkiv koldetuhk ja suitsugaaside puhastamisel tekkiv kips ladestatakse erimatmiskohta.) 16. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus KESKKONNAKAITSE Ökoloogia neli printsiipi: - kõik on omavahel seotud - kõik liigub kuhugi - loodus teab paremini - kõige eest on vaja maksta. LOODUSKAITSE Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): - Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust - Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine - Looduslike ökosüsteemide kaitse - Maastikukaitse ja hooldus - Loodusmälestiste kaitse - Haruldaste linnu- ja loomaliikide kaitse Looduskaitse pärast II maailmasõda:
Eestis on registreeritud rohkem kui 500 segamajandus ja olmejäätmete mahapaneku kohta, millest enamus ei vasta keskkonnakaitselistele nõuetele. Seega on iga prügila potentsiaalne reostusallikas. Päevakorral on kogu Eestit hõlmava jäätmekäitluse arenduskava koostamine. Tulenevalt keskkonnastrateegiast on arenduskavas ettepanek viie-kuue suurema, võimsusega vähemalt 100 000 tonni jäätmeid aastas, jäätmete ümbertöötlusettevõtte ja samas mahus prügila rajamiseks. 14. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus Eesti jäätmekäitluse prioriteedid ja eesmärgid on sätestatud Eesti Keskkonnastrateegias (1997), oma olemuselt on nad sarnased Euroopa Liidu omadega. PÕHIMÕTTED: Jäätmekäitluse eesmärkide puhul on pearõhk pandud jäätmete tekkimise vältimisele ja nende hulga vähendamisele, arendades puhtamaid tootmistehnoloogiaid, mis võimaldavad ressursse efektiivsemalt kasutada. Oluline on ka keskkonnasõbralike toodete kavandamine nii, et toote eluea jooksul
oluline lüli. Jäätmete taaskasutamine ei ole kunagi täielik. Ka jäätmete põletusel ja kompostimisel tekib ikka jäätmeid, mis lõpuks tuleb kuhugi paigutada. Nüüdisaegne prügila on eriline bioreaktor, mis võimaldab kontrollida jäätmete stabiliseerumist, vältida laguproduktide sattumist atmosfääri või põhja- ja pinnavette. Lõpptulemusena aga saavutatakse jäätmetes olevate ainete tagastamine looduslikku ringesse. 19. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus kõik, mis oli enne II maailmasõda +keskkonnakaitse (vee, õhu ja pinnase kaitse). Loodi rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit. Esimene Eesti looduskaitse seadus anti välja 1935. a. Praegu kehtiv Eesti Vabariigi "Looduskaitseseadus" võeti vastu 21. aprillil 2004. a. Selle seaduse eesmärk on: 1) looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamiseks, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamisega;
samas mahus prügila rajamiseks. Selliste ettevõtete rajamise korral toimuks jäätmete kogumine ja vedu ümberlaadimis-sorteerimisjaamade kaudu. Tõhustuks jäätmete valikkogumine, majanduslikult põhjendatud korduskasutuseks sobivate jäätmete töötlemine ja uute toodete valmistamine, tekiks võimalus moodsate jäätmekäitlustehnoloogiate juurutamiseks. Jäätmekäitlusest tekiks siis majandusharu, mis aitab kaasa nii elatustaseme kui ka elukvaliteedi tõusule. 14. Eesti keskkonnakaitseseadusandlus KESKKONNAKAITSE Ökoloogia neli printsiipi: - kõik on omavahel seotud - kõik liigub kuhugi - loodus teab paremini - kõige eest on vaja maksta. Looduskaitse Klassikaline looduskaitse (kuni II maailmasõjani): - Looduse säästmine inimtegevuse kahjulikust mõjust - Loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine - Looduslike ökosüsteemide kaitse - Maastikukaitse ja hooldus - Loodusmälestiste kaitse - Haruldaste linnu- ja loomaliikide kaitse Teadusel põhinev looduskaitse tekkis 19
annaabi.ee 
