"Saastaja maksab" printsiip võeti Eestis kasutusele alles 2007 aastal, kusjuures enamustes teistes Euroopa riikides oli see varemalt juba kasutuses. Seaduse eelnõu eesmärgiks tollal oli tagada keskkonnale tekitatud kahju tegelik heatamine, kuid nüüdseks on seda seadust laiendatud ning selle mõiste on samuti täienenud. Näiteks veekogu seisundi olulisel halvendamisel ei tasu kahju tekitaja mitte rahalist hüvitist, vaid rakendab meetmeid, et veekogu seisund reaalselt paraneks. Keskkonnakahjuks seaduse mõttes loetakse vaid kahju, mis puudutab riigisiseselt või EL tasandil kaitstavaid elupaiku; linnu-, looma- ning taimeliike; looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid; pinna- ja põhjavett ning pinnast. Keskkonnavastutuse seaduse eelnõu väljatöötamine oli vajalik nii direktiivi ülevõtmiseks kui ka keskkonnaalase vastutuse siseriiklikuks reguleerimiseks ja olemasoleva regulatsiooni korrastamiseks. Eelnõu
sellega. Tagades inimeste ja loomade tervise- ning keskkonnaohutuse. Hoiu- ja turustamiskohas ei tohi olla biotsiidi avatud pakendeid. Keelatud on ka biotsiidi ümberpakendamine. Purunenud pakendiga biotsiidi ei tohi turustada, vaid toode tuleb viivitamata kõrvaldada ja kahjutustada, arvestades ohutuskaardi andmeid. 10. Kes maksab keskkonnale tekitatud kahju heastamise eest, kes peab heastama? Mida peetakse keskkonnakahjuks? Kahju tekitaja rakendab heastamismeetmeid, lähtudes heastamismeetmete plaanist ning seda omal kulul. Keskkonnateenistusel on õigus rakendada heastamismeetmeid sõltumatult kahju tekitajast, kuid maksab siiski saastaja. Keskkonnakahju on elupaigale või liigile tekitatud kahju, kaitstavale alale tekitatud kahju, veele tekitatud kahju ning pinnasekahju. 11. Mis võetakse aluseks, et otsustada, et saastatud veekogu on viidud endisesse seisundisse, kui
Taastuvkütused on metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused. (näiteks küttepuit ja puitbrikett) 5 TAHKEKÜTUSED KIVISÜSI Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara. Kivisüsi on tekkinud taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid tootev kütus. Kivisöe süsinikusisaldus on 89-96%, väävlisisaldus aga 0,5-2,0%. Põhiliseks keskkonnakahjuks fossiilsete kütuste põletamisel on kasvuhoonegaaside heitmed, kuid samas ka kaevandamisega seotud põhjavee taseme alanemine ja reostus. Maastik, mille alt on kivisütt kaevandatud, muutub samuti kasutuskõlbmatuks. Kivisöega kütmisel kasutatakse samuti kas malm- või teraskatlaid. Ahju kivisöega kütta ei saa, kuna kivisöe kütteväärtus on liialt kõrge ja ahju kivivooderdis ei ole nendele tingimustele vastav
hulk oli 83 mm (lisa 2). 1998. aastal oli samal perioodil sademeid 78,2 mm ja 2006. aastal 35 mm. Majanduslikus mõttes on tekitanud metsatulekahjud iga aasta kümneid tuhandeid eurosid kahju. 2008. aastal oli keskkonnakahju ligi 14,2 miljonit eurot (222 119 850 krooni), kui põles 71 metsatulekahjul kokku 1279,8 hektarit. 1999-2008 aastate seisuga oli väiksem keskkonnakahju materiaalsel kujul aastal 2005, kui metsatulekahjusid oli 65 ja seda 86,5 hektaril. Keskkonnakahjuks hinnati sel aastal 15 501 eurot (242 538 krooni).90 Täpsed andmed on veel teadmata, aga kui võtta eeskujuks 2005. aasta, siis võib oletada, et 2009. ja 2010. aastal oli rahaliselt mõõdetav kahju keskkonnale veelgi väiksem, sest 2009. aastal põles 47 metsa 59,3 hektaril91 ja 2010. aastal 30 metsa 24,7 hektaril (lisa 6). 88 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011). 89 http://www.keskkonnainfo.ee/publications/16337_PDF.pdf (23.02.2011). 90 http://www
annaabi.ee 
