Kas oluline on niiskus? Valguse kättesaadavus? Toitainete sisaldus pinnas? Teise liigi esinemine? Kompleksgradient püüab arvestada paljusid keskkonnategureid. Koosluste levik ruumis Ökokliin – tsökokliin + kompleksgradient Ökoton – järsu muutusega ala ökokliinis (piiriala) Triviaalsed ökotoonid – abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena) Üllatavad ökotonid – pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes Ökokliin ehk ökoloogiline rida on taimede kasvukohtade või taimekoosluste järjestus piki üht keskkonnagradienti. Ökokliinist saab rääkida nt siis, kui taimekoosluste järjestust vaadatakse kuivast kasvukohast liigniiskeni. Ökokliini uurimisel kasutatakse sageli ordinatsioonimeetodeid ja gradientanalüüsi. Kui ökokliin läbib eri pinnavorme, siis nimetatakse seda topokliiniks, mullateaduses kateenaks. Koosluste uurimine: Milline on kooslus
ehkki seal esineb mittepidevaid lõike: ökotone 45. Ökoton ja selle liigitus Ökoton on kahe järsult erineva ökosüsteemi või koosluse vaheline piiriala (siirdeala).Ökotone isel. suhteliselt kõrge liigirikkus. Seda tingib mõlema naaberökosüsteemi kooseksisteerimine nende piirialal. Ökoton e. järsu muutusega ala ökoliinis. Liigitus: Triviaalsed ökotonid abiootiline keskkond muutub järsult (ka inimmõju tulemusena) Üllatavad ökotonid pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes Stabiilne ökoton Ebastabiilne ökoton 46. Eesti metsatüpoloogia üldine iseloomustus 47. Mis on produktsioon? Produktsiooni liigitus. Ajaühikus pinnaühiku kohta toodetud elusaine (biomass), võib mõõta ka energiaühikutes. Liigid: 1) Primaarproduktsioon (produtsentide poolt toodetud biomass) *Koguprimaarproduktsioon (foto- või kemosünteesi käigus sünteesitud kogu biomassi hulk)
Ökoton järsu muutusega ala ökokliinis. A stable ecotone will have allowed species to disperse to and establish at the boundary between two communities. In contrast, an ecotone that has been very recently disturbed is not predicted to have higher richness than adjacent communities as more time is needed for species to arrive or to diversify. 33. Milles seisneb üllatava ökotoni üllatusmoment? pideval keskkonnagradiendil toimub muutus kooslustes 34. Selgitage Eesti metsatüpoloogia põhimõtteid Eesti metsad alluvad süntaksonoomiale, aga rohumaad mitte. Ordinatsioon selgitab koosluste ökoloogilisi omadusi, eeldades, et neid peegeldab liigiline kooseis. Niidutüpoloogia aluseks on võetud metsatüpoloogia skeem, sest Eestis on niidud reeglina inimtekkelised. Arendatud Kalju Porgi ja Heljo Kralli poolt. Sootüpoloogia soopaigad, soopaigased ja soostikud
2) Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad 24. Koosluste struktuuri aspektid; a) Taksonoomiline struktuur liigiline koosseis b) Liigiline mitmekesisus kui palju erinevaid liike koos elab. c) Koosluse horisontaalne ja vertikaallne struktuur koosluse paiknemine ruumis d) Struktuuri muutumine keskkonnagradiendil e) Struktuuri muutumine ajas suktsessioon. 25. Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias, koosluste ordinatsioon ja klassifikatsioon; Organistlik Taimekooslus on superorganism, millel on kindlad arengumehhanismid. Kooslused on diskreetsed, muutuvad hüppeliselt Individualistlik Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja isekalt. Kooslus sõltub sellest, millised liigid kokku satuvad. Muutub sujuvalt, pidevalt.
annaabi.ee 
