Eesti keskkonnapoliitika säästev areng Säästev areng Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aasta veebruaris, seaduse muudatus 1997. aastal. Eestis säästva arengu põhimõtete tutvustamiseks ja rakendusvõimaluste loomiseks käivitati 1997. aastal Keskkonnaministeeriumi, Majandusministeeriumi ja ÜRO Arenguprogrammi ühisprojekt Eesti 21, mille ühe osana on valminud kogumik "Eesti 21. sajandil. Arengustrateegiad. Visioonid. Valikud". Raamatu eesmärgiks on avaliku arutelu käivitamine Eesti võimalike arenguteede leidmiseks 21. sajandil ning ühiskondliku kokkuleppe alusel riigi arenguprioriteetide seadmine ja säästva arengu põhimõtete laiem tutvustamine. Projekti kodulehele on koondatud säästva arengu alane informatsioon Eestist ja mujalt maailmast. Vabariigi Valitsuse otsusega loodi 1996. aastal valitsuse juurde säästva arengu programmi üksikküsimuste läbitöötamiseks asjatundjate komisjon. Säästva arengu komis...
piiritleti EÜ volitused keskkonnakaitse sfääris sätestati EÜ õigustloova protseduuri põhimõtted sõnastati liikmesriigid õiguse kehtestada teatud tingimustel ühtlustatud nõuetest rangemaid keskkonnanormatiive keskkonnaõiguse taotlused: o keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente (muld, vesi, õhk, jäätmed) o keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama neid keskkonnaelemente vastastikuses seoses o paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone Euroopa ühenduse VI keskkonnaprogrammi esmatähtsad valdkonnad ja realiseerimise teed: o valdkonnad: kliimamuutused (IPPC – Valitsusväline Kliimamuutuste Nõukogu)
5. Saastaja maksab printsiip. 6. Ühe riigi piires toimuv tegevus ei tohi põhjustada olulist saastust või muud kahju teiste riikide keskkonnale. 9. Tuleb tõsta keskkonnaalast teadlikust. 10. Keskkonnaabinõusid tuleb rakendada kõige sobivamal tasemel, arvestades iga saastuse liigi omapära. 11. Liikmesriikide keskkonnaprogrammid peavad olema koordineeritud. Keskkonnaõiguse taotlused: Keskkonnaõiguse kehetala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente. Paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone. Euroopa Ühenduse VII keskkonnaprogramm „ Hea elu maakera võimaluste piires”. Esmatähtsad eesmärgid 2020. aastaks: kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali; muuta liidu majandus ressursitõhusaks, keskkonnahoidlikuks ja konkurentsivõimeliseks vähese CO 2 -heitega majanduseks;
• Keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine • Saastaja maksab • Ettevaatus ja vältimine • Lõimimiseprintsiip (integreerimise-) • Otseste ohtude vältimise printsiip • Õigus puhtale keskkonnale • Abistavad printsiibid, mille eesmärgiks on eelnimetatud põhiprintsiipide ellurakendamine (BAT – best available technology etc, BEP Keskkonnaõiguse taotlused • Keskkonnaõiguse kehetala peab hõlmama kõiki keskkonnaelemente; • Keskkonnaõiguse kehteala peab hõlmama neid keskkonnaelemente vastastikuses seoses; • Paljud keskkonnaprobleemid on ulatusliku mõjuga (regionaalne, globaalne) ja eeldavad paljude riikide ühisaktsioone. Keskkonnaõigus Eestis Keskkonnaõigus on kompleksne, dünaamiline ja pidevalt muutuv õiguse valdkond. Tuleb arvestada: • Keskkonnaalane seadusandlus muutub ja uueneb tihti;
annaabi.ee 
