Riigi sekkumine võib võimaldada saavutada efektiivsuse, aga ebaefektiivsuse olemasolu üksi ei õigusta riigi sekkumist. Iga sekkumisega kaasnevad transaktsioonikulud kui need on suuremad kui ebaefektiivsusega kaasnevad kulud, tuleks sekkumisest loobuda. Ei piisa sellest, et sekkumismeede võimaldab teoreetiliselt efektiivsuse taastada, see peab olema ka praktikas jõustatav (huvigruppide tegevus, kontrollimehhanismide poolt loodav heidutus jms)- Laiemas plaanis tuleb lisaks keskkonnaaspektidele arvestada ka sotsiaalsete aspektidega (tööhõive, tulude jaotus jms). KLIIMAMUUTUSED LOENG 3 KLIIMAMUUTUSTE OLEMUS: Pikaajaline muutus kliimas; Kasvuhoonegaasid(Süsihappegaas-81,2% (CO 2); Metaan 10,6%(CH4); Dilämmastikoksiid -5,5%(N2O); Fluoreeritud gaasid-2,7% (HFCS, PFCS, SF6)); Kasvuhooneefekt ; EL-28 KHG 2015. a. INIMTEKKELISED KHG ON OSA SUUREMAST SÜSINIKURINGLUSEST: Kütuste põletamine; Metsade raie; Kasvav põllumajandusloomade arv;
toimiva keskkonnajuhtimissüsteemi. ISO 14001 aluseks on kavanda-vii ellu-kontrolli-korrigeer-mudel, mille eesmärgiks on pidev organisatsiooni keskkonnategevuse tulemuslikkuse parandamine alljärgnevate tegevuste kaudu. Alustamine: Organisatsioon selgitab välja ja hindab oma tegevusest tulenevaid keskkonnaaspekte ning oma tegevuse vastavust õigusaktidele Keskkonnapoliitika: Organisatsioon töötab välja oma keskkonnapoliitika vastavalt olulistele keskkonnaaspektidele ja muudele olulistele teguritele. Kavandamine: Organisatsioon määratleb oma keskkonnaeesmärgid ja -ülesanded ning koostab keskkonnajuhtimiskava nende ülesannete täitmiseks. Elluviimine: Organisatsioon ohjab oma ressursse (personal, kapital, tehnoloogia) ning koostab selged toimimisprotseduurid tegevuste läbiviimiseks ja eesmärkideni jõudmiseks, määrateledes seejuures rollid ja vastutuse jne. Kontrollimine ja korrigeerimine: Organisatsioon hindab oma
erinevate geograafiliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete tingimustega · sisaldab nõudeid, mida saab kontrollida · ei määratle konkreetseid keskkonnanõudeid Alustamine organisatsioon selgitab välja ja hindab oma tegevusest tulenevaid keskkonnaaspekte ning oma tegevuse vastavust õigusaktidele Keskkonnapoliitika organisatsioon töötab välja oma keskkonnapoliitika vastavalt olulistele keskkonnaaspektidele ja muudele olulistele teguritele. Kavandamine organisatsioon määratleb oma keskkonnaeesmärgid ja ülesanded ning koostab keskkonnajuhtimiskava nende põhjal. Elluviimine organisatsioon ohjab oma ressursse (personal, kapital, tehnoloogia) ning koostab selged toimimisprotseduurid tegevuste läbiviimiseks ja eesmärkideni jõudmiseks, määratledes seejuures rollid ja vastutuse. Kontroll ja korrigeerimine organisatsioon hindab oma keskkonnategevuse tulemuslikkust ja
negatiivsemad (77% hindab olukorda väga halvaks või halvaks) Tallinna elanike omast (68% hinnang on vähemalt halb). Ka haljasalade ja parkide olukorra suhtes ei ilmnenud olulisi erinevusi ning hinnangud olid ühtviisi pigem positiivsed. Kuigi siin hindasid tallinlased oma kodupaika mõnevõrra positiivsemalt (38% andis hinnangu hea või väga hea) võrreldes teistega (sama hinnangu andis 33% linna lähiümbruse elanikest). Analüüsides hinnanguid erinevatele keskkonnaaspektidele Tallinnas, saab välja tuua erinevuse kahe aspekti osas – õhu saastatus ning vibratsioon. Nagu eeldada võib, hindavad väljaspool Tallinnat elavad vastajad linna õhusaastet kõrgemaks (mitte- tallinlastest 65% ning tallinlastest 57% arvab, et õhusaastet on linnas palju). Sama tendents ilmneb ka vibratsiooni puhul, kus 33% väljaspool Tallinnat elavat vastajat 47
annaabi.ee 
