juhtimispraktikat. 17. Mis on seire ja mõõtmisressursside ohje keskkonnajuhtimissüsteemis? KKJS-i raames teostatakse seiret ja viiakse läbi mõõtmisi, selleks et: • hinnata tegevuse vastavust asjakohastele õigusaktide ja muudele nõuetele; • hinnata keskkonnategevuse tulemuslikkust keskkonnaeesmärkide ja -ülesannete suhtes; • tõestada tegevuste läbiviimise vastavust toimimisprotseduurides sätestatule 18. Mis on keskkonnaaspekt? keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuse, toodete või teenuste osa, millel on või võib olla mõju keskkonnale (nt jäätmeteke, elektrienergiakasutus) 19. Kuidas määratakse keskkonnaaspekti olulisus? Oluliste keskkonnaaspektide kindlaksmääramisel oleks seega soovitatav esmalt välja selgitada nende mõju tõsidus (milline on keskkonnaaspekti potentsiaalne mõju keskkonnale: mõju suurus, ulatus, ajaline iseloom ning
(või tegevusetusega) kaasnevad keskkonnariskid ja tegutseda kooskõlas kehtiva seadusandluse ning säästva arengu ja hea põllumajandustava printsiipidega. 4. Mis on keskkond? Keskkond on asjade, tingimuste ja suhete süsteem. 5. Mis on keskkonnamõju? Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. 6. Mis on keskkonnaaspekt? Keskkonnaaspekt on organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. 7. Mis on keskkonnaeesmärk? Keskkonnaeesmärk on keskkonnapoliitikast tulenev keskkonnaalane üldeesmärk, mille saavutamist organisatsioon taotleb, ja mis esitatakse võimaluse korral kvantitatiivsel kujul. Viimane on oluline, sest arengut saab hinnata ainult seda mõõtes. 8. Mis on keskkonnaülesanne?
veenduda oma tegevuse vastavuses enda poolt väljakuulutatud keskkonnapoliitikale, taotleda keskkonnajuhtimissüsteemi registreerimist teise organisatsiooni poolt, ise välja selgitada ja deklareerida vastavust antud standardile. EMAS - keskkonnajuhtimise-ja auditeerimise süsteem, mis suures osas ISO 14000 ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem, keskkonnajuhtimissüsteemi põhielementide osas võtnud tänapäeval aluseks ISO 14001 struktuuri, süsteem on Euroopa Liidu keskne. Keskkonnaaspekt - Organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, millel on või võib olla oluline mõju keskkonnale. Mõju allikas - kus reostus (aine või energia) tekib, levikutee - mille kaudu reostus levib, sihtmärk - objekt, millele reostus mõjub, mõju - mida reostus objektile teeb. Keskkonnamõju - Organisatsiooni tegevusest, toodetest või teenustest täielikult või osaliselt tulenev igasugune, ebasoodne või soodne muutus keskkonnas.
“ Integreeritud juhtimissüsteemid: Kvaliteedijuhtimine, keskkonnajuhtimine, töötervishoiu ja tööohutuse juhtimine, toiduohutuse juhtimine, riskijuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemid ISO 14001 ja EMAS: Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonnajuhtimine. Keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon. On ettekirjutav ning kasutab Demingi juhtimismudelit. EMAS on suures osas ISO 14001-ga ühilduv, kuid on laiahaardelisem. Keskkonnaaspekt: Organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, millel on või võib olla oluline mõju keskkonnale. KESKKONNANORMATIIVID JA STANDARDID Normatiivid: (Kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. Standardid: Erinevalt normatiividest, iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud konsensuse alusel ja kinnitatud tunnustatud standardina organi poolt.
Loodusuurijate Selts. Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel ka Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. Tähtis koht väljapoole riigipiire suunatud looduskaitsetegevuses on rahvusvahelistel looduskaitselepetel ehk konventsioonidel, millega kaasnevad kindlad kohustused. Eesti on ühinenud kokku üle 200 konventsiooniga, neist umbes veerandites on sees ka keskkonnaaspekt. Puhtalt looduskaitsega tegeleb ainult 5...6. RAMSARI KONVENTSIOON linnud, märgalad Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. 2007 ühinenud 157 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. Ramsari konventsiooni raames on loodud nimekiri rahvusvahelise tähtsusega märgaladest
võimalikele ohtudele looduses. Eesti on sõlminud kahepoolsed koostöölepped keskkonnakaitses ligi poolesaja riigiga. Lisaks on Eesti riik mitme looduskaitses olulise rahvusvahelise organisatsiooni liige: Maailma Looduskaitse Liit (IUCN), Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, Euroopa Nõukogu ja UNESCO tegelevad muude ülesannete kõrval looduse kaitsega. Eesti on ühinenud kokku üle 200 konventsiooniga, neist umbes veerandites on sees ka keskkonnaaspekt. Tähtis osa on loomaaedadel ja botaanikaaedadel, muuseumidel, õppe- ja teadusasutustel, seltsidel ja ühingutel. Eesti valitsusvälised organisatsioonid: Eestimaa Looduse Fond, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Loodusuurijate Selts. Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel, ka Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. RAMSARI KONVENTSIOON linnud, märgalad
Rahvusvahelises koostöös on oluline osa Tallinna Loomaaial ning Tallinna ja Tartu botaanikaaedadel, samuti Tallinna Loodusmuuseumil ning Tartu Ülikooli Geoloogia- ja Zooloogiamuuseumil. Tähtis koht väljapoole riigipiire suunatud looduskaitsetegevuses on rahvusvahelistel looduskaitselepetel ehk konventsioonidel, millega kaasnevad kindlad kohustused. Eesti on ühinenud kokku üle 200 konventsiooniga, neist umbes veerandites on sees ka keskkonnaaspekt. Puhtalt looduskaitsega tegeleb ainult 5...6. RAMSARI KONVENTSIOON linnud Kirjutati alla 1971. aastal Ramsaris, Iraanis, ja jõustus 1975. Praeguseks on sellega ühinenud üle 50 riigi (Eesti ühines 1993. a). Konventsioon on ellu kutsutud ohustatud märgalade kaitseks kõikjal maakeral, kusjuures erilist tähelepanu omistatakse aladele, mis on olulised veelindude elupaikadena. Ramsari konventsiooni raames on loodud nimekiri rahvusvahelise tähtsusega märgaladest. Eestist on sellesse
annaabi.ee 
