Lõpetuseks teeb loetu selgeks seose strateegia ja personaliotsuste vahel, kuidas leida sobivat juhti strateegiale, kuidas rakendada uusi viise, arutleda küsimusi jne. Raamat oli kokkuvõtteks väga huvitav ja hariv lugemine, ka inimese jaoks kellel puudub igasugune varasem kokkupuude. Mõistan nüüd strateegilise juhtimise olulisus, eesmärke, rakendusviise. Väga meeldis, kuidas kogu teoreetiline osa oli seotud praktiliste reaalsest elust toodud näidetega. Keskkondlikust poolest sain uusi teadmisi kuidas ettevõtete tegevust mõjutab jätkusuutlikkusele rõhumine ning näiteks kuidas kasvõi kliimamuutused mõjutavad ettevõtteid nende tegevuses nt. läbi nende maine, tarneahela, toodete jne.
Nii toimub ajukoore areng. Mitmed ajukoore kihid on nähtavad juba loote viiendal elukuul. neuronite väljakujunemise ja funktsionaalsuse põhimõtteid (dendriitide kasv, sünapsite teke, müeliniseerumine, apoptoos) Dendriitide ja aksonite kasv Neuronid, mis funktsionaalseid ühendusi ei loo hävivad apoptoosi teel. Kõige suurem dendriitide areng 5 21 nädalal pärast sündi, täiskasvanu tase saavutatakse umbes 5 6 elukuuks. Dendriitide areng oluliselt sõltub keskkondlikust sisendist. Et neuron funktsioneeriks, peab akson välja jõudma kindla sihtkohani. Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne. Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem. Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes pk-des, vähem mõjutab see motoorseid ja primaarseid sensoorseid süsteeme. Sünapsite teke Sünapsite areng algab juba 5. gestatsioonikuul, kuid suuremas osas pärast sündi. Algul
- Esimene on pikivagu mis jagab kaheks pooleks, tekib lootel. Tekib eestpoolt tahapoole - Ajus on primaarsed, sekundaarsed ja tertsiaarsed tsoonid. Vaod tekivad vastavatel lootenädalatel. Primaarsetel enne ja teistel hiljem Dendriitide ja aksonite kasv - Kasutud neuronid hävitatakse - Suurim dendriitide areng pärast sündi – on vaja kogemusi et ühendused välja kujuneksid - Poole aastaselt on dendriitidega varustatus täiskasvanu tasemel, nende kasv sõltuv keskkondlikust sisendist - Et neuron funktsioneeriks peab akson välja jõudma kindla sihtkohani - Mingisugused rakud peavad üksteistega suhtlema hakkama - Suure hulga arenguhäirete korral on dendriitide kasv ebanormaalne - Vaimse alaarengu korral on dendriitilisi harusid vähem - Rohkem on siis dendriitide areng häiritud prefrontaalsetes poolkerades, vähem mõjutab see primaarseid motoorseid ja sekundaarseid sensomotoorseid süsteeme Apoptoos - Loomulik rakusurm Sünapsite teke
mittefunktsionaalsetest ühendustest, olemasolevad ühendused muutuvad täpsemaks ja piiritletumaks. Teismeea lõpuks kaob 50% sünapsitest (võrreldes 2-aastase tasemega). Müeliniseerumine: Juhteteede isoleerimine – signaali liikumiskiirus müeliniseeritud aksonis 120 m/s, müelimiseerimata aksonis 30 m/s. Müeliinikihi teke algab pärast sündi ja jätkub kuni teismeeani. Dendriitide kasv: Dendriitide areng suurim 5.-21. nädalal, täiskasvanu tase 5.-6. elukuuks Dendriitide areng sõltub keskkondlikust sisendist Närvisüsteemi postnataalse ja kognitiivse arengu paralleele Postnataalsne areng: Normaalse aju ülesehituse arenguks on vaja stimulatsiooni kõikide meelte kaudu. Kui mingit tüüpi stimulatsiooni ei ole siis arenevas ajus alternatiivsed aktivatsioonimustrid. Varases postnataalses perioodis “kogemust ootav” areng: kuigi kortikaalsed seoste mustrid on juba embrüonaalselt olemas, on need teatud aja jooksul muudetavad. Normaalseks arenguks vaja
Märkused 3. Õpetajate ahistamist õpilaste poolt käsitletakse hiljem 8. peatükis (lk 229-239). 1. Ühes suures uurimustöös (H. Rudolph Schaffe’i poolt läbi viiduna) tuuakse välja, et „...laste 4. Mu kolleegid ja mina ei kasuta peegeldamisvõtet lastega, kel on diagnoositud ASH. Selline võimet taastuda varajasest, küllaltki tõsise ja kestva loomuga keskkondlikust stressist on peegeldamine võib neid tarbetult segadusse ajada või endast välja viia. Me keskendume otseselt varasemalt alahinnatud ja teatud tingimustel võib ka psühholoogilise arengu puhul näha nõutavate, vajalike käitumisviiside õpetamisele (vt ka lk 108-109 ja 171-173). ennastkorrigeerivat tendentsi – sarnast sellele, mis ilmneb kehalise kasvu puhul... “ (2000: 8, minupoolne rõhuasetus). 2
annaabi.ee 
