või keskkonnale ohtlikud, on nad meile sellegipoolest vajalikud.Õnnetuste toimumist ei saa täielikult välistada. Ohust teades ja ohu korral õigesti käitudes saad aga teha nii mõndagi, et kaitsta ennast ja oma lähedasi. Ohtlik aine võib oma omaduste tõttu kahjustada tervist, keskkonda või vara. Aine võib olla tuleohtlik, mürgine, söövitav, kergesti keageeriv, plahvatusohtlik. Nii kaua kuni ohtliku ainega käiakse ümber nõuetekohaselt, ei kujuta ta ohtu inimesele ega keskkonale. Kemikaalidel on väga oluline osa meie igapäevaelus. Elu ilma kemikaalideta ei ole võimalik, ka looduslikud kemikaalid on ikkagi kemikaalid ja võivad oma olemuselt olla väga kahjulikud.Kemikaalid võivad mõjutada nii inimese tervist kui ka looduskeskkonda kogu oma eluea jooksul: vahetult - toimub otsene kokkupuude kemikaaliga kaudselt - nt esialgselt satub kemikaal keskkonda õhku, vette, pinnasesse; edasi saastunud toidu, joogivee, sissehingatava õhu toimel organismi.
TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS SUITSETAMISE MÕJU KESKKONALE Referaat Juhendaja: Aire Brük Koostaja: Jelizaveta Kuznetsova 105 MRA TALLINN 2014 1 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Suisetamise mõju looduses...........................................................
temperatuuri. Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainepikkusega kiirgust, aga läbi laskma lühilainepikkusega kiirgust. Selline efekt sai nimeks kasvuhooneefektt. Selliste omadustega on veeaur ning süsihappegaas. Põhjused: kasvuhoonegaasid (CO2; CH4, veeaur, tolm), fossiilsete kütuste põletamine, loomakasvatus lagunemine, vulkaanid, metsapõlengud. 3. Happevihmad, nende tekkimise põhjused ning mõju keskkonale. Põhjused: Happelised oksiidid satuvad õhku, sest põletatakse fossiilseid kütuseid. Tagajärjed: okaspuude kahjustumine, muldade hapestumine (taimed ei saa vett/mineraalaineid kätte kidur kasv), Veekogude hapestumine liikide kadumine, Ehitiste lagunemine/kahjustumine. 4. Atmosfääri saaste Atmosfääriõhu saastet põhjustavad tolmuosakesed, vedeliku piisad ja gaasid. Õhu saaste mõjutab ilmastikku ja kliimat
võtmine juhul, kui keskkond on kahjustatud. Selle näiteks on Eestis kehtiv Euroopa Komisjoni keskkonnavastutuse direktiiv, mille kohaselt kui keegi hävitab väärtusliku koosluse tekitab keskkonnakahju siis kahju tekitanud isik peab taaslooma keskkonna seisundi, mis eksisteeris enne kahju tekitamist (Euroopa Komisjon 2013, 5). See omakorda sunnib ettevõtjad, kes soovivad alustada mingit tegevust, mis võiks avaldada negatiivset mõju keskkonale, teha sügavaid uuringuid, kuna, kui nad seda ei tee, siis sellega tulevad suuremad kulud looduse taastamisele. Peale selle, see soodustab koostööd riigiasutustega selleks, et parandada hea tavana oma arusaamist tegevusohtudest, rakendada keskkonnakahju vältimiseks vajalikke ettevaatusabinõusid. Samas ei ole ettevõtjatel võimalust oma ,,jälgi segada", kuna keskkonnakahju ja kahju ohu tuvastajaks on Keskkonnaamet, kes keskkonnakahju
annaabi.ee 
