voolamiseks: Kõik suurused sõltuvad ajast: ja . Muutumatu ehk statsionaarne voolamine ajast ei sõltu. Voolamist iseloomustavad muutujad ajas ei muutu: ja . Statsionaarne voolamine võib olla ühtlane ja mitteühtlane. Ühtlane voolamine: ühtlane on kogu ulatuses ühesugune vool, st piki voolu ei muutu ei vooluhulk, elavlõige, keskkiirus ega kiirusjaotus ristlõikes. Kõik voolujooned on sirged ja rööpsed ning elavlõigetega (A) risti. Selline on vool survetorustikes ja korrapärase kujuga avasängides, milles ei ole voolu häirivaid tõkkeid. Ebaühtlane voolamine: ebaühtlust loetakse mõõdukaks, kui elavlõige muutub sujuvalt ning voolujoonte kõverus on väike. Tekib, kui kanali põhjakalle muutub või kui kanalis on takistus.
ht =∑ hl + ∑ hk Seda valemit kasutatakse peamiselt hüdraulilistes võrkudes. Avasängides võib kohttakistuse mõju esineda lainena ning seega olla mittekohaliku mõjuga. 85. Esitada valem hõõrdesurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Hõõrdesurvekadu ümartorudes määratakse Darcy valemiga: l u´ 2 hl = λ d0 2 g Kus λ on hõõrdetakistustegur, l torulõigu pikkus, d 0 toru siseläbimõõt ja u´ keskkiirus. 86. Esitada valem kohtsurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Kohtsurvekadu määratakse Weisbachi valemiga: 2 u´ hk =ξ 2g Kus ξ on kohttakistustegur 89) Selgitada voolukiiruse mõõtmist Pitot´ mõõturiga? Pitot voolukiiruse mõõtur koosneb kahest torust. Mõõturi üks toru on vertikaalne ja teine on kõver toru, mille ots on pööratud 900 nurga alla vastu voolamist. Sirges vertikaaltorus tõuseb vedelik survejooneni,
ℎ𝑙 - hõõrdesurvekadu ehk liinikadu, m; hk – kohtsurvekadu ehk kohttakistus, m. 𝐿 𝑣2 𝑣2 Darcy valem 𝒉𝒍 = λ ∗ Weisbachi valem ℎ𝑘 = ζ 𝐷 2𝑔 2𝑔 λ – hõõrdetakistustegur; ζ – kohttakistustegur (zeta). L– toru pikkus, m; D – toru läbimõõt, m; v – keskkiirus elavlõikes. Voolamise režiimid. Laminaarne vool (ladinakeelsest sõnast lamina 'kiht') liigub püsiva kujuga jugadena, mis omavahel ei segune Turbulentset voolamist (lad. k. turbulentus 'rahutu') iseloomustab intensiivne segunemine peaaegu kogu ristlõike ulatuses. Jugastruktuur on kadunud, vool on täis keeriseid Kriteerium – Reynoldsi arv 𝑉𝐿 𝑣𝑑 𝑅𝑒 = 𝑣
Neil on reageerivate ainete konsentratsioonid aja momendil tl ja t2 on cl ja c2, mitselli, mis on neutraalne. suur kõvadus ja kõrge sulamis temperatuur. siis keskmine kiirus sellel ajavahemikul on konsentratsioonide vahe jagatud Elektrivälja toimel liiguvad laenguga osakesed vastasmärgiga aegade vahega. Keskkiirus: V = (c2 - cl )/ (t2 tl ) = c / t elektroni suunas. Seda lõikumist nim. elektroforeesiks. Kiirusemõõtük on N: mol / dm3 * min. Elektrolüüdi lisamisega saab esile kutsuda seda, et difuusse kihi 4.6 Olekudiagrammid
konsentratsioonid aja momendil tl ja t2 on cl ja c2, siis keskm kiirus sellel nagu aktiivsüsi, silikageel. Sulatatud soolade elektrolüüsil saadakse ja toodet. Na, K, Ca, ajavahemikul on konsentratsioonide vahe jagatud aegade vahega. 6.4 Gaaside lahustuvus vedelikes. Henry-Daltoni seadus. Ba, Mg . Elektrolüüsil kasut katioonide ja anioodide suhtes Keskkiirus: V = (c2 - cl )/ (t2 tl ) = c / t Vd-kud lahutavad gaasi piiratult ja tasakaalu korral on gaasi pöörduvaid ja redokselektroode. Elektrolüüs allub Fara-day'i Kiirusemõõtühik on N: mol / dm3 * min. kontsentratsioonide suhe gaasi ja vedelgaasis antud temp-l jääv seadustele, mille järgi elektrolüüsil eraldunud aine mass
annaabi.ee 
