A-st 1988 on Kalev korraldanud tema mälestusvõistlust. 1989 lasti vette Eesti Merelaevanduse suurim laev "Kristjan Palusalu". ALFRED KARL NEULAND Neuland on tõstja ja treener. Õppis Riias, kus alustas sportimist klubis Marss. Esimesed ülevenemaalised rekordid püstitas 1911 Riias. Võitis 1914 Venemaa olümpial kergekaalus kulla. Kuulus 1920–24 Eesti koondisse. 1920 Antverpeni OM-il võitis kergekaalus tulemusega 257,5 (72,5 + 75 + 110) kulla ja 1924 Pariisi OM-il keskkaalus tulemusega 455 (82,5 + 90 + 77,5 + 90 + 115) hõbeda. Püstitanud 12 maailma-, 14 olümpia- ja 45 Eesti rekordit. Oli tõstespordi uuendaja: lai haare ja sügav kükk rebimisel, lukkhaare (pöial kangi haaramisel sõrmede all). Valgas on püstitatud talle mälestussammas (1995, skulptor Mati Karmin) ja a-st 2000 korraldatakse seal tema mälestusvõistlust. PAUL KERES Keres oli oli eesti maletaja. Ta sündis Narvas, käis koolis Pärnus ja õppis Tartu ülikoolis matemaatikat.
Esimene eestlane kirjutas aga end medalivõitjana olümpiaajalukku juba 1912. a. Stockholmi olümpiamängudel. See oli Venemaa võistkonnas võistelnud Martin Klein, kes pälvis hõbemedali kreeka-rooma maadluses. · Olümpiamängudel osalemise õigus anti Eestile 1920.a., kui meie esindusele võimaldati osavõtt Antverpeni olümpiamängudest. Tõstjast Alfred Neulandist sai seal esimene eestlasest olümpiavõitja. · 1924.a. Pariisi olümpial pälvis Neuland tõstmises keskkaalus hõbeda (mis oli väike pettumus, vargsi oodati talt Antverpeni mängude kullavõidu kordamist) ja teine eestlane Johannes Kikas sai pronksi. Maadleja Eduard Pütsep naasis koju aga kuldmedaliga. · 1928.a. võistlesid esimeste eestlastena taliolümpial St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Samal aastal toimunud Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. · 1932. a
maailmameister. Enne Esimest Maailmasõda võitis Veimann korduvalt amatööride võistlusi. Elukutselisena asus ta elama Berliini, kus töötas spordiinstruktorina. Suur osa elukutselisi sportlasi elas Saksamaal, mida maailmasõja põhjustajana ei lastud olümpiamängudele. Ta võistles ka mujal Euroopas ning LõunaAmeerikas, sealhulgas koos Jaan Jaagoga. Ta maadles sageli Veinura nime all ja esines mongolina. 1924 tuli Karl Veimann elukutseliste maailmameistriks keskkaalus (kuni 85 k g), järgmisel aastal kaitses tiitlit. 15 KASUTATUD KIRJANDUS http://www.eok.ee/content/maadlemine http://gallery.fitness.ee/main.php?g2_itemId=87877 http://et.wikipedia.org/wiki/Maadlus http://www.maadlusliit.ee/ http://www.maaleht
Esimene rahvusvaheline spordivõistlus, mille Eesti ise korraldas, olid 1922. aasta tõstmise MM-võitslused. 1922. aasta aprillikuu viimasel päeval selgitati „Estonia" kontserdisaali laval maailmameistrid viies kehakaalus. Osales 4 riiki, sealhulgas sellised tugevad tõstmismaad nagu Prantsusmaa ja Šveits. Eestlaste rõõmuks jäi 15 medalist koju tervenisti 11, sealhulgas kolm kuldset. Esimesteks eestlastest maailmameisriteks tulid Alfred Neuland (kergekaalus), Saul Hallap (keskkaalus) ja Harald Tammer (raskekaalus). Eestlased said ka kolm teist ja viis kolmandat kohta ja hiilgasid just kergekaalus. 8 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Pariisi suveolümpiamängud 03. mai 1924 3. maist kuni 27. juunini 1924. aastal kestsid Pariisis VIII suveolümpiamängud. Osales 3092 sportlast 44 riigist.
Georg Baumann, kergejõustiklased Elmar Reiman (maratonijooks), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid selles, kas nad olid eestlased, pole senini selgust. Eestlastest sai medali Martin Klein võites hõbeda kreeka-rooma maadluse keskkaalus. Temast sai esimene eestlasest olümpiamedalivõitja. Berliin 1916 Jäid sõja tõttu ära. Antverpen 20. aprill 12. september 1920 Mängudel osales 29 riiki 2606 sportlasega, neist naissportlasi oli 64. Esimest korda osalesid olümpiamängudel Brasiilia, Eesti, Jugoslaavia, Monaco, Tsehhoslovakkia. Soome ja Uus-Meremaa võtsid esmakordselt osa iseseisvate riikidena. Olümpiamängude kavas oli 24 spordiala. Esmakordselt heisati olümpiamängudel viie
annaabi.ee 
