plastmassnõu või puhas pestud klaasnõu; · pesemine sooja veega seepi kasutamata; · markeering urineerimise kellaaeg, patsiendi nimi, osakond, uriini kogumise viis. Markeering teha topsile mitte topsi kaanele; · transport uriini kohene transport laborisse. Uriini uurimine ½ 1 tunni jooksul. +4oC juures on uriin uurimiskõlbulik 4 tundi. Toatemperatuuril seistes laguneb 50% leukotsüütidest 2 tunni jooksul. 2. Uriini kogumise viisid: · Esmane keskjoa uriin Sobib: rutiinuuringuks, bakterioloogiliseks uuringuks. Oluline, et uriin oleks põies vähemalt 46 tundi ja patsient 8 tundi söömata ning joomata. Kontsentreeritud uriinis on rakuliste elementide avastamise tõenäosus suurem. Bakteruuria uurimiseks peab uriin olema põies vähemalt 4 tundi. Tsütoloogiliseks uuringuks ei sobi, kuna kontsentreeritud uriinis muutub rakkude morfoloogia. · Ajastamata e. juhuslik uriin Võib kasutada: Ägeda kuseteede patoloogia korral;
Uriiniproovid näitavad neerude, kuseteede ja kusepõiehaigusi. Kui uriini ilmub verd, on see alati märk neeru- või kuseteedehaigusest. Normaalselt on uriin steriilne, see ei sisalda baktereid. Kuseteede põletike ajal ilmuvad sinna bakterid. Uriinist uuritakse tavaliselt baktereid, valke ja verd. Bakteruuringute jaoks võetakse uriiniproov teatud viisil, et kusiti suudmelt (kus kõigil pesitseb palju baktereid) ei tuleks kaasa liiga palju baktereid tulemust segama. Seda nimetatakse keskjoa uriinist, mille lühend on KJU. Enne proovi võtmist pestakse alakeha ilma seebita ja kuivatatakse paberrätikuga. Seejärel urineeritakse väike kogus WC-potti, et algselt kaasa tulnud kusitisuudme bakterid ei satuks uuritavasse materjali. Uriinijuga katkestamata viiakse seejärel proovianum joa sisse, võetakse proov ja ülejäänu urineeritakse WC-potti. Uriiniproovi peab uurima tunni jooksul pärast proovi andmist, et bakterid ei jõuaks seal kasvada
suitsetamist. Vereringe stabiliseerimiseks istuda enne verevõtmist rahulikult vähemalt 15 minuti. Protseduuri jal ei tohi Pt. süüa, juua, närida nätsu (suu peab olema tühi). Pärast analüüsi andmist istuda rahulikult vähemalt 5 minutit ning selle ajajooksul suruda teise käega torkekohta, verevalumi tekke vältimiseks. 58. Kirjelda patsiendi ettevalmistust enne uriinianalüüsi andmist. Uurini analüüsiks on sobilik hommikune esmane keskjoa uriin. Enne proovi võtmist ei tohi süüa ega juua vähemalt 8 tundi. Uriini kogumise ja eelviimase urineerimise vahel peab olema vähemalt 4-6 tundi. Proov võetakse ainult selleks otstarbeks ettenähtud ühekordsesse plastmassist proovinõusse. Uriin koguda otse proovinõusse (ümber valamine ühest anumast teise ei ole lubatud), enne urineermist peab pt. pesmea oma välised suguelundid sooja voolava veega. Kui naistel esineb tupevoolust või menstruaalverd, tuleb kasutada tampooni
olulisemad on: Salmonella, Shigella, Escherichia, Proteus, Citrobacter, Enterobacter, Serratia, Klebsiella, Morganella, Yersinia, Edwardsiella, Providencia. Uroinfektsioonide tekitajad on 80-90% E. coli, Proteus, Klebsiella ja Pseudomonas sp. Uuritav materjal Uriini on võimalik võtta mitmel erineval meetodil: keskjoauriin, ööpäevauriin, fraktsioneeritud uriin, kateeteruriin, punktsiooniuriin, urostoomiuriin, tsüstoskoopia. • Igal nimetatud meetodil on omad eelised ja puudused. Keskjoa uriin on kõige enam kasutatav uriini kogumise meetod. • Uuringu kvaliteeti parandab see, kui enne plaanilist hommikust uriinianalüüsi võtmist patsient ei söö ega joo hilisõhtul. • Uriini kogumiseks kasutatakse steriilseid spetsiaalseid anumaid, näiteks Greiner BIO-One vaakumsüsteem: pesta hoolikalt käed ja genitaalpiirkond vee ja seebiga, kuivatada. Urineerida 20-30
annaabi.ee 
