ALATI JURIIDILINE ISIK Liigitatakse : - Täidesaatva võimu asutuses - Seadusliku võimu asutused - Kohtuasutuses Valitsusasutused ( täidesaatva võimu teostajad)- ministeerium, amet, prokuratuur, vangla Valitsusasutuste hallatavad asutused ( kool, museum, akadeemia) HALDUSÕIGUS avaliku õiguse haru, reguleerib avaliku halduse teostamist. HALDUSORGAN avalikke ülesandeid TÄITEV asutus või üksikisik. ( AMETID ja ASUTUSED ) Eestis haldusorganid : - Keskhaldusorgan ( Vabariigi President, Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid) - Kohahaldusorgan - KOV organ AVALIK ÕIGUSLIK ASUTUS reeglina ei teosa avalikku võimu. ERR, raamatukogu ASUTUSED ametiasutus, riigiasutus, kohaliku omavalitsuse asutus, valitsusasutused (KOHUS, RIIGIKONTROLL, VALITSUSASUTUSED ja nende hallatavad ASUTUSED ). 9) ÕIGUS Õigusnormide / käitumisreeglite kogum, loodud riigi poolt, vastab ühiskonna õiglustundele.
elanikkonna OVlikku avalikku võimu. Kom Üldkompetentsiga haldusorganid Eri kompetentsiga haldusorganid peten Pädevuse suur ulatus, ühendab ja Juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise tsi ulatu suunab halduse kõigi või enamiku valdkonda. Nt ministeerium, amet se harude juhtimist. Nt: riigi järgi keskhaldusorgan (meil Valitsus) Läht Esmased riigiorganid Teisesed ehk tuletatud riigiorganid udes Valib vahetult rahvas kui suverään, Sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt riigio rgani need organid on riigiaparaadi esmastelst. kohas poliitiliseks aluseks, sest nad t ja väljendavad kõige täielikumalt rahva tähen suveräänsust. Neil on määrav osa duses kõigi teiste riigiorganite t riigia
inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (näiteks Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus, selline riigiorgan ühendab ja suunab halduse kõigi või enamiku harude juhtimist. Tüüpiliseks üldkompetentsiga haldusorganiks on riigi keskhaldusorgan (meil Vabariigi Valitsus). Erikompetektsiga haldusorganid (ministeerium, amet) juhivad vaid mõnda üksikut riigijuhtimise valdkonda. Lähtude riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse esmaseid ja teiseseid (tuletatud) riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas kui suverään, need organid on riigiaparaadi poliitiliseks aluseks, sest nad väljendavad kõige täielikumalt rahva suveräänsust. Esmastel riigiorganitel
Kaevandusfirma deponeerin teatud summa, et saaks teostada karjääride korrastamise pärast kaevandamise lõppu. Keskonnanormid ja standardid Normatiivid • Normatiivid (kontrollarvud) kujutavad endast juriidilise dokumendi (määruse, direktiivi, otsuse) osa või lisa, milles esitatakse kvantitatiivsed kriteeriumid, millest antud akti täitmisel tuleb juhinduda. • Normatiivi kehtestab seadusega ettenähtud korras selleks volitatud organ (harilikult keskhaldusorgan - valitsus või ministeerium), ta on üldreeglina kõikidele täitmiseks kohustuslik. • Keskkonnanormatiivid defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. • Keskkonnanormatiiv muudetakse kohustuslikuks keskkonnaministri määruse või saasteloaga. Keskkonnanormatiivid