selle mehe päralt, kingivad talle oma poolehoiu. Nii saab saavutada iseseisvuse ja võita tagasi au. Loomulikult on kadedaid riike ka, kuid nende purustamine ei puuduta enam iseseisvumist; sama kehtib ka uute alade vallutamise kohta eks igal heal plaanil ole omad kehvad tagajärjed, see on ideaalsuse seaduspärasus. Kokkuvõtvalt võiks öelda, et ajaloost tuleb õppida, mitte niisama tundides arutada, pisiasjadele keskendumata. Inimene, kellel on relv, ent pole mälu, ei oska muud midagi teha kui ennast maha lasta; kuid see, kellel on mälu, ent puudub relv, saab selle kümnekordselt uuesti üles ehitada. Sama kehtib ka riigi kohta: kuni on rahvas, ei sure Palestiina tegelikult iialgi, ja veel on lootust, et maapealsest põrgust saab kord taevalik paradiis selleks tuleb vaid veidi liigutada.
noorte seas, kus slängisõnu kasutatakse juba rohkemgi kui oma emakeelt. Samuti kui tänapäeva koolinoored teevad koolitöid otsitakse enamasti informatsiooni internetist, võetakse ühelt leheküljelt paar killukest ja teiselt samuti mõned ning koolitööd ongi tehtud. Nende tegevuste tõttu kannatab aga noorte mõtlemisvõime, ei süveneta enam ise teemadesse ning suhtutakse üldiselt. Samuti ei saada ka ise enam aru sügavamatest tekstidest, vaid võetakse kõike üldiselt, jutule keskendumata. Kaob ka noorte analüüsimisvõime. Kui veel 100 aastat tagasi hinnati eesti keele oskust, ning räägiti seda uhkusega, siis tänapäeval ei tundu keegi sellest eriti hoolivat. Rahvuskultuuriline identsus on vähenenud, kasutatakse suvaliselt võõrkeelt ning emakeelt vaheldumisi, ning keegi ei pane seda pahaks. Tänapäeva inimesed on niivõrd ülemaailmastunud, et vahepeal ei tunta isegi ära kas tegu on oma emakeelse sõnaga või mõne võõrsõnaga
Tabel 1. (Kiis 2013 ) Teiseks võimalikuks liigituseks tuleks osata vahet teha protseduurilise, semantilise ja episoodilise mälu vahel. ( Tulving 2002 : 36 ) Protseduuriline mälu nõuab kestvat harjutamist. See puudutab rohkem tegu, kui mõtet. Kestva harjutamise tulemusuna saate vastava teo ( nt. pluusi nööpide kinni panek, kirjutamine jne. )korda saata automaatselt , ilma tähelepanule keskendumata. Sellest lähtudes sisaldab see mälusüsteem informatsiooni protseduuride kohta, mida inimesel tuleb oma elus teha. ( Tulving 2002 : 36 ) Semantilise mälu olemus avaldub teadmistes maailma kohta, mis ei ole inimese isiklike mälestustega seotud. Üldiselt teada ja õpitud faktid ja info . Semantilise info võib omandada 5 väga kiiresti
Kui tähelepanu hakkab hajuma, tuuakse ta leebelt keskendumispunkti juurde tagasi. Keskendumise kaudu muutub meel üha vaguramaks ning rahustub. Paranenud mälu on neljas vaimne kasutegur. Võimetus asju meelde tuletada tuleb paljugi sellest, et neile ei suudeta kohe vajalikku tähelepanu osutada. Tihti tegeletakse mõttes hoopis millegi muuga, ja tulemuseks on, et toimime peaaegu automaatidena. Mis aga veel hullem, tihti kiputakse tegema mitut asja üheaegselt, keskendumata korralikult ühelegi. Mediteerimine harjutab mõistust tegelema praeguse hetkega ja koonduma sellele, mis on parasjagu teadlikkuse keskmes. Selle tulemusena kinnistub suur osa kogetust meelde ning kandub mälupanka. Koos tähelepanelikkuse saavutamisega aitab meditatsioon kasutada mõistust tõhusamalt. Võime teisi paremini mõista ja neile kaasa tunda tuleneb osaliselt paranenud enesemõistmise ja -hindamise võimest. Mediteerimisega jõutakse suurenenud
registreerida. Esimeseks selliseks ühenduseks sai pärast 1988. a. tegutsema hakanud Eesti Budistlik Liit. Eesti Budistlik Liitu kuulusid varem iseseisvalt või mitteformaalsetes väikegruppides budistlike meeleharjutustega tegelevad inimesed, kelledest mõned järgisid budistlikku eluviisi juba 70.-ndate algusest. Järgiti üldbudistlikku suunda, oldi avatud kõikidele budistlikele õpetustele ja harjutustele, keskendumata mingile konkreetsele koolkonnale, kitsamale õpetusliinile või sektile. Kooskäimistel tegeldi peamiselt meeleharjutustega, toimusid budismiteemalised vestlused-arutelud. Budistliku Liidu kutsel saabusid Eestisse õpetama esimesed õpetajad väljastpoolt endist NSVL territooriumi, s.h. külalisõpetajad FWBO (Lääne Budistliku Vennaskonna Sõbrad) Soome keskusest. Rootsi ja Ungari karma kagyu keskustelaama Chöphel edastas oma koolkonna meeleharjutusi. Tiibetist pärit drikung
ühiskonna võõrandumise ja isoleeritusega · Aidata perekonnal toime tulla turu tarbimisühikuks olemise tagajaärgedega ja roolide eraldamisega perekonnas, mis tuleneb tööjõuturu poolt tekitatud aurvest · Aidata leida perekonnal sotsiaalsete mustrite muutusi fikseeritud pereideaali saavutamise asemel · Aidata perekonadel kollektiivselt toime tulle nende rõhumisega kapitalistliku ühiskonna poolt, keskendumata individuaalsetele probleemidela, laste käitumisele või naise rollile (et nad ei ole sotsialiseeritud või pole head emad või koduperenaised vastavalt kapitalismi ootustele) · Mõista perekonnaliikmete tööelu tähendust elukorralduse suhtes perekonnas endas · Mõista perekonflikte ootuspäraste sotsiaalsete suhete analüüsi abil, nt põlvkondadevahelised vaidlused laste väärtushinnangute kujundamisel ja tööjõuturu küsimustes
annaabi.ee 
