Kui ma oleks geograaf aastal 1511, sooviksin ma olla maadeuurija ja avastaja. Ma paneksin kokku võimalikult suure ja tugeva meeskonna, ja asuks retkele eestist hawaii saarele. Ma asutaks sinna enda koloonia ja jääks sinna elama kõigest mõneks aastaks, siis suunduksin edasi austraaliasse. Kui ma austraaliasse kohale jõuaks , võtaks ma sealt kaasa mõningaid loomaliike, kindlasti känguruid, ja suunduks nendega egiptuse poole, kus nad arvatavasti saaksid elada. Keskenduksingi kõige rohkem maade avastamisele, samuti prooviksin haruldasi ja lahedaid liike mujale elama saata, ja nende pealt raha teenida. Samuti uurikisn geograafilisi punkte kus võiks asuda magnet väljad ja läheks neid otsima ja uurima. Ma uuriksin ja proovikisn magnetvälju ära kastuada. Ma suunduks elama 10-20km magnet väljast eemal. Seda ainult senikauaks kuni neid uurin, peale seda oleks soov suunduda kas hawaii saartele või hispaaniasse. Igatähes kuskil soojas kohas.
omakorda parandab töötajate pühendumist ja motivatsiooni ning seega tagab ka paremad töötulemused. Kuidas saaksin mina juhina seda teadmist rakendada ja tagada seeläbi organisatsiooni efektiivsema toimimise? Leian, et kõik algab töötajate värbamise protsessist, teades kui oluline on efektiivselt toimiva organisatsiooni jaoks töötajate suhlemisoskus ja võime edastada informatsiooni selgelt ning kokkuvõtlikult, keskenduksingi esmalt justnimelt õigete oskustega inimeste värbamisele. Tänapäeval eksisteerib väga mitmeid organisatsioone, mis tegelevad personalivärbamisega teiste organisatsioonide jaoks. Valiksin pikaldast kogemust ja oskusi omava firma, kellele sõnastaks väga selgelt nõudmised kandidaatidele, sealhulgas suhtlusoksuse. Kommunikatsiooniteadlased väidavad, et kommunikatsioon on organisatsiooni organiseerimise
maailmamajandus. Kuigi otsest suurt sõda külma sõja ajal küll polnud, oli siiski mitmeid väiksemaid lokaalseid konflikte, nt Korea ja Vietnami sõda, Lähis-Ida konfliktid jne. Kuna see maailmasüsteem mis enda alla hõlmab valdava osa 20. Sajandist, põhines läänemaailma ja nn idabloki vastuseisul, siis suurim tegur selle maailmasüsteemi kokku varisemises või ümberkorraldumises oli Nõukogude Liidu lagunemine. Nüüd keskenduksingi lühidalt sellele, mis siis Nõukogude Liit kokku varises. Mitmed poliitikateadlased on toonud esile väga mitmeid ja erinevaid põhjuseid N Liidu 1 kokkuvarisemisel aga põhilistena on välja toodud just tema majanduslik stagnatsioon. Oma raamatus ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene" kirjutab F. Fukuyama, et majanduskriis oli vaid osa suuremast kriisist süsteemi kui terviku legitiimsuse kriisist
Peaaegu kõik venelased arvavad, et venelased saavad võrreldes eestlastega vähem palka, kuid on ka mõistlikke venelasi, kes arvavad, et asi on ikkagi hariduses ja suhtumises töösse.Venelased arvavad ka seda, et Eestis võiks olla rohkem teist keelt kõnelevate laste lasteaedu ja koole. Identiteet Identiteet on ühtsustunne mngi rühma või rahvusega.Integratsioon ja identiteedi kujunemine on kui vastastikune protsess, mis hõlmab nii enamus kui ka vähemusrahvusrühmi. Järgnevalt keskenduksingi mõningatele aspektidele sellises protsessis. Eesti identiteet pole midagi eraldiseisvat. See on käsitletav vaid ajaloolises ja sotsiokultuurilises kontekstis. Iseenda otsinguid tuleb tihti alustada teistest. Seetõttu on eestlaste identiteetide käsitlemisel oluline vaadata ka teisi rahvusgruppe, kellega jagatakse territooriumi ja kellega puututakse kokku igapäevases elus. On mitmeid küsimusi ja eluvaldkondi, kus eestlaste ja muulaste seisukohad erinevad väga
annaabi.ee 
