Põhja - Eesti rühma. Järvamaa lilltikandid on sageli ühevärvilised: valged, sinised, mustad (tumepruunid), on ka mitmevärvilisi. Vanemal ajal oli mitmel pool Eestis kasutusel linukanimeline peakate, mille saba oli kaetud suureõielise lillkirjaga, seelikud olid ühevärvilised, enamasti mustad. Mõnede alläärt kaunistas uhke lai helmetikand, teisi paelad ja karrad. Kohati kanti neid uuemate pikitriibuliste kõrval veel XIX sajandi keskelgi. Järvamaa pikk-kuued olid olnud mustad. Meeste vatt ja põlvpüksid olid XIX sajandi keskpaiku enamasti sinised, suvel linased valged või triibulised. Ambla rahvarõivaste postmargil kujutatud pidulikult riietatud mehel on Järvamaale omane must pikk- kuub, naisel vanaaegne peakate linuk ja helmetikandiga vanemat tüüpi seelik, lapsel kogu Eestis üldine triibuline seelik. Türi rahvarõivaste postmargil on ühel pidulikult riietatud naisel uhke värvilise siidtikandiga
taimedelt mahatilkuv vesi ei saaks kahjustada mööblit ja põrandat. Ja et suured taimed ning lillealused ei segaks ligipääsu ustele, riiulitele ega oleks toas liikumise takistuseks. (3 lk 8) Rahulik rohelus mõjub keskendumisvõimele ja loovusele soodsalt ning inspireerivalt. Harilikult on bürooruumid sisustatud kainelt ja funktsionaalselt. Raamaturiiulid ja dokumentide kapid seina ääres reas, arvutid, faks ja koopiamasin laual. Siiski võib kogu selle tehnika keskelgi end üsna normaalselt ja mõnusalt tunda - taimestus aitab tööruumis luua pingevaba meeleolu. Igaüks tahaks töötada võimalikult valges ja meeldivas kabinetis, kus on piisavalt ruumi riiulite, panipaikade, bürookappide, abipindade ja suure kirjutuslaua jaoks. Küllaltki sageli peab aga leppima pimedavõitu toa või isegi kunstvalgustusega keldriga. Taimede valikul tuleb seega esmajoones arvestada ruumide valgusolusid.
kirja pandud rahvaluule liigikeskse määratlemise ajastul. Pärimusrühma määratlemisel ei ole määrav mitte rühma liikmete hulk, vaid määrav on kokkukuulvus - identiteet. Tagasi põhimõistete loendi juurde 3.3. Improvisatsioon Improvisatsioon sisaldab traditsioonilisuse elemente, kuigi ta ehitub üles hetkeemotsioonile. Kuna improvisatsioon seletub kõrvalepõikena traditsioonist, olles individuaalne ja hetkeline eneseväljendus, siis 20. sajandi keskelgi folkloristika improvisatsioone eriti oma uurimisaineks ei pidanud. Kuid improvisatsioonis võib näha ka teistsugust traditsioonilisuse ilmingut. Näiteks laste hüpitamine põlvel (sõit-sõit sõtsele, üle oja onule, läbi laane lellele ...) võib olla vägagi improvisatsiooniline, kuid ta sisaldab teatud traditsioonilisi ettekujutusi, kuidas ja mis sõnadega last hüpitada saab (meie teeme seda nii, aga meil ei ole aimugi, kuidas ja kas seda teevad näiteks hiinlased, kui me pole
aga alustati Euroopa Ühenduse liikmesmaade valitsusringkondades perspektiivplaani väljatöötamist tulevase Euroopa Liidu tarvis. See nägi ette Ühenduse ühtse välispoliitika ning regionaal- ja sotsiaalpoliitika väljakujundamist, mis omakorda tingisid uute Ühenduse institutsioonide tekke ja olemasolevate institutsioonide reformimise. Ent vaatamata neile suurtele ja ilusatele plaanidele ning ponnistustele neid täita, polnud Euroopa Majandusühendus veel 1980-ndate aastate keskelgi suutnud saavutada ühendatud majanduspiirkonda, sest takistusi oli nii kapitali kui tööjõu vabale ringlusele. Seetõttu koostas Euroopa Komisjon oma presidendi Jaques Delors`i juhtimisel ulatusliku aruande pealkirjaga ,,Valge Raamat siseturust", mis näitas realistlikku teed Euroopa Liidu poole ilma sisemiste piirideta majanduspiirkonna loomise, Euroopa tiheda poliitilise koostöö ja Europarlamendi õiguste laiendamise kaudu.