Teraviljades leidub tsinki mõnevõrra vähem kui rohusöötades (25-35 mg/kg KA-s), õlikookide ja srottide kuivaines on keskmiselt 50-70, linakoogis 80 mg/kg tsinki. Ka piimas on piisavalt tsinki, kõikidest mikroelementidest kõige rohkem (25-28 mg/kg KA-s). Tsingitarve Mäletsejaliste tsingivajadus saab kaetud kui ratsiooni kuivaines on 40-50 mg/kg tsinki, sugusigade kuivsööda kilogrammis peaks leiduma 50, põrsastel 80, kesikutel 60, nuumikutel 50 mg tsinki . Tsingidefitsiit Tsingidefitsiiti esineb sagedamini sigadel, kuid ka veised, lambad, kitsed võivad selle all kannatada (sagedamini 3-8 nädala vanused vasikad ja talled). Tsingi defitsiidi sümptomid on: söömuse vähenemine, noorloomadel aeglustub kasv. Emasloomadel on häiritud normaalsed sigimisfunktsioonid: suguküpsus hilineb, tiinusperiood pikeneb, järglased on väikese sünnimassiga
1. Mis on söömus? Söömuse all mõistetakse looma poolt päevas tarbitud söötade ja neis sisalduvate kuiv- ja/või orgaanilise aine kogust. Söömusest võib rääkida ka kui sööda vastuvõtust. Analoogiliselt võib välja arvutada ka sööda üksikute toitefaktorite, näiteks proteiini, kaltsiumi või fosfori jt. söömuse. Mitmetel juhtudel loomade söömust ei piirata, näiteks loomade karjatamisel. Söömust ei piirata ka kui põrsastel ja kesikutel on sööta küllaldaselt. Vastavalt talitatakse ka tihti lindude söötmisel. Sõltuvalt koostatud söödaratsioonis olevate söötade maitsvusest, füüsikalistest ja keemilistest omadustest moodustab ratsiooni kuivaine maksimaalne söömus põllumajandusloomadel 3...5% looma kehamassist, põllumajanduslindudel on see aga suurem. Mida väiksem on kehamass, seda suurem on suhteline söömus. Piiramatu söötmine ei ole alati otstarbekas
sulu puhastamist visatakse kühvli täis turvast ja natuke põhku ning põrsaid peetakse rühmasulgudes. Kuid poegimislautades kasutatakse allapanu alati, iga emis on oma sulus. Tiinete emiste sulus, kui on teada, et nad hakkavad peagi poegima, visatakse neile suures koguses turvast. Kui põrsad sünnivad, siis on neil pehmem pind ja ka soojem. Ning hiljem kui põrsad sündinud, siis jätkatakse allapanu panemist sulgudesse. Kesikutel peab olema sulupinda 1 m2[3]. Kesiku laudas on sulu pikkus 3,8 m ja laius 4,95 m.Sulu pindala arvutamiseks tuleb laius ja pikkus omavahel korrutada: 3,8 x 4,95 =18,81 m2. Et arvutada sulupinda ühele seale, selleks tuleb sulu pindala jagada sigade arvuga sulus: 18,81 : 20= 0,95 m 2. Arvutuste põhjal võin öelda, et kesikute laudas on loomale piisavalt ruumi. 9 6.2 Söötmine ja söödakasutus
süste. 35. Söötmisvigadest põhjustatud probleemid seakasvatuses (mineraalelementide sisaldus ratsioonis, ratsiooni suur proteiinisisaldus, ebaõige ingredientide sisaldus ratsioonis jt). SÖÖTMISVIGADEST PÕHJUSTATUD PROBLEEMID KÕHULAHTISUS 1. Mineraalelementide sisadlus ratsioonis Suur sööda kaalimusisaldus üle 1,2 % (sigade söötmiseks kasutatakse melassi, ratsioonis palju sojasrotti). Liiga suured kaltsiumikogused (põrsastel üle 1 %, kesikutel ja nuumikutel rohkem kui 1,2 %). 2. Ratsiooni suur proteiinisisaldus Mida suurem sööda proetiinisisaldus, seda suurem kõhulahtisuse tekkimise oht. 3. Ebaõige söötade osakaal ratsioonis Kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis sojasrotti üle 20 %, nuumsigadele üle 25 % Tapijokijahu kuni 30 kg raskuste põrsaste ratsioonis üle 10 %, suurematel sigadel üle 35 %. Rapsikooki nuumikutel mitte üle 20 %, noorematel sigadel, kesikutel mitte üle 10 %