Keskaja leiutised Merendus KARAVELL hiliskeskajal levinud purjekas, mis sobis pikkadeks mereetkedeks karavellil olid nii raapurjed (kasutati pärituulega) kui ka ladina purjed (kasutati vastutuulega) LADINA PURI hiliskeskajal kasutusele võetud kolmnurkne puri, mis võimaldas purjetada ka vastutuult (pildil) 2 Navigeerimisseade KOMPASS - Euroopas võeti kasutusele alles hiliskeskajal, kuigi hiinlased olid leiutanud kompassi juba varem 3 Metallurgia ja mäetööstus PEALTVOOLUVESIRATAS vesi langes rattale ülalt alla. Pealtvooluvesiratas oli töökindlam kui altvooluvesiratas (mis sõltus palju vee tasemest). RAUA SULATAMINE tänu uuele vesirattale saadi sulatusahjus temperatuur piisavalt kõrge...
1)Varakeskaeg (5.-11.saj) 2)Kõrgkeskaeg(11.-13.saj lõpp) 3)Hiliskeskaeg(14.saj - 16.saj algus) Keskaegse Euroopa iseloomustus: * Poliitiliselt killustunud *Alguse sai kiriku ja seisulik agraarühiskonna domineerimine, mis kestis kuni tööstusrevolutsioonini *kirik muutub hullult tähtsaks Mille põhjal on keskaja Euroopa piirid määratud? Kokkuleppeliselt on keskaegse Euroopa piirid määratud ristiusu leviku põhjal, sp ei kestnud see igal pool sama kaua. Mis sündmuseid loetakse kesaja alguseks ja lõpuks? Algus - germaanlased kukutavad viimase Lääne-Rooma keisri aastal 476 pKr Lõpp - Bütsantsi lõpp aastal 1453 pKr Bütsants e Ida-Rooma Bütsantsi tõus ja langus 395.a jagas Rooma keiser Theodosius Suur Rooma impeeriumi kaheks: lääne- ja idaosaks. Juba varem oli Constantinus Suur toonud riigi pealinna Roomast üle Byzantioni e Konstantinoopoli (praegu Istanbul). Lääne-Rooma variseb kokku, aga Ida-Rooma impeerium jääb püsima veel tuhandeks aastaks. 11
Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE KASVATUS.........................................................................6 4. RÜÜTLIKASVATUS...............................................................................8 5. KOLMANDA SEISUSE KASVATUS.........................................................9 5.1
3)liikumispõhjus- põhjus kui liikumise ja paigalseisu lähtekoht; 4) eesmärkpõhjus- millepärast olev on. Aristotele arvates toim maalimas põhjuslikult, nim teleoloogiliseks maailmakirjelduseks. Iga tagajärg on põhjuseks mingile uuele sündmusele, iga mõne teise liigutaja poolt liikuma pandud sündmus paneb omakorda midagi uut liikuma. Aristoteles arvab, et on olemas esimene algpõhjus, mis pole mõne teise põhjuse tagajärg: esimene liigutaja, mida ennast pole liikuma pandud. 9. kesaja filosoofia tunnused- roll kultuuris oli sekundaarne. Valitses ilmutususk või teoloogia. Usk saab inimesele osaks vahetult, ilmutusena. Jag: ptristline ajastu, skolastiline ajastu. Augustinius- rangelt võttes on tema meelest vaid olevik. Minevik on inimese mälestustes, tulevik ootustes. Aeg on üksnes hingeline nähtus ja jumala asetamine ajalistesse seostesse on väär. Jumalatõestus- 1)liikumatu liigutaja; 2)põhjuslikkus; 3)võimalikkus ja
annaabi.ee 
