Naistekultus on saatuslik, pole enam kättesaamatu ja romantiline
L’ art pour l’art –kunst kunsti pärast (elu ja kirjandust ei tohi segada,
kunstil pole enam ühiskonlikku funktsioone, pole moraali)
Materjali kirjeldamine, palju omadussõnu, mis välj värvi kujutusi
Müstikad, süntees (näevad muusikat, kuulavad värvi)
Huysmans, Gustave Moreau
Charles Baudelaire kui dekadent ja eelsümbolist
Kirjutas Aleksandriinis
Kesaegse luule initsiator
Rasked kujudid hallunatsioonid
Sümbolistlikud ideed
Naturalistlikud elemendid
Kurja lille põhiteemasid on ideaalide kättesaamatus ja kurjuse valitsemine,
tõi luulesse suurlinkliku võõrandumise problemaatika
Erootilises luules esineb ka groteski
4 Vastavused/correspondence
Loodust võrreldatakse inimlikku asjadega
Häältekirjeldus, värvide, muusikalõhn
Puu on sümbol
5 suurt värssromaani:"Lancelot", ,,Ivain", ,,Graali lugu" jne. ,,kuningas Arturi lood"- Artur on võimas Euroopa valitseja, kelle õukond on rändrüütlite ideaalne vennaskond. Täiuslik rüütel peab olema olnud Arturi õukonnas ja istunud ümmarguse laua taga, mis näitas vendlust ja võrdsust. 44. William Langland, tema teose iseloomustus ja mida tähendab ditaktilist laadi luule. William Langlandi ,,Lugu Peeter Künnimehest". Räägib tõelise kristlases elust kesaegse katoliiklase vaatenurgast. Tegevuseks on tõe otsimine. Didaktiline luule on õpetuslik. 45. Linnalüürika erinevused rüütliluulest. Algselt ladina keelne, esitasid seda skaldid(üliõpilased, rändõpetlased jt.) Muutusid popiks fabliood-lühikesed anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadestPiitsutati alpust, saamatust, aga ka ülemääraseid himusid ja kirgi. Mõjutusi palju idamaistest juttudest kui ka antiiksetest valmidest. Rüütlikirjandusega
Küll väeosa puutöökojas, küll staabi autogaraais ja fotolaboris. Eriti eredalt on Leo Tõnissonil meeles koos isaga pimedatel sügisohtutel tehtud reididest Narva jõe äärsetesse piirivalvekordonitesse. President A.Rüütel külastas Edise mõisakompleksi kindral A.Tõnisstoni mälestussamba avamise puhul 19. juunil 2005. Keskaegne vasall-linnus Tulenevalt mõisakompleksi tulevasest uuest juurdepääsuteest kompleksi põhjapoolselt küljelt avaneb külastajale esimesena vaade kesaegse vasall-linnuse asukohale ja sellega külgevale puistule, mis on ainus terviklikult säilunud osa kunagisest mõisapargist. Seni on juurdepääs voimalik suhteliselt raskesti läbitava muldtee kaudu ning puudub parkimisvõimalus. Taubede suguvõsale kuulunud Edise vasallinnuse kunagisele võimsusele viitab mainimine Renneri kroonika Eestimaa kirjelduses Narva ja Vasknarva kõrval tähtsuselt kolmanda linnusena Alutagusel. Kokku mainib Renner samas kirjelduses Eestimaal koos linnade ja
liikumisvabadus. Koos teokohustuse kasvuga suurenesid ka muud talupoegadelt nõutavad maksud, mis tõttu paljud talud jäid mõisale võlgu. 1507a. võeti talupoegadelt relvakandmisõigus. Talupoegi oli hakatud pidama mõisniku isiklikuks omandiks Liivimaal oli välja kujunenud pärisorjus. 11.AADLI KUJUNEMINE JA ÕIGUSED VANA LIIVIMAAL Aadli kujunemine: Pärast maade jagamist tuli maaisandatel oma valdused kesaegse Euroopa mudeli järgi üles ehitada. Maa kindlustamiseks rajati kiiresti linnused. Linnustesse pandi elama rüütlitest läänimehed ehk lääniaadel, kellel lasuski maa kaitse. Aadli õigused: Aadlikele jagati sõjateenistuse eest läänivaldusi. Esialgu ei olnud läänivaldused Liivimaal pärandatavad, langedes aadliku ehk läänimehesurma korral maaisandale tagasi. Läänivaldused kujunesid läänimeeste võõrandamatuks omandiks, mis kahandas tunduvalt maaisanda võimutäiust
annaabi.ee 
