1.2. Kersti Merilaasi kujunemine kirjanikuks Kersti Merilaasi esimestel kooliaastatel puudus koolis raamatugogu, õpetaja jagas lastele isiklikke raamatuid. Merilaas hoidis neid väga ilusti ja talle meeldis neid kohutavalt lugeda. Hiljem austas Kersti koolis oma ajakirja, kus ilmusid ta esimesed luuletused. Ta on 4 meenutanud kooliaega, kui tulid lugemikud, kampmannid ja nurmikud, mis talle kõik nii armsaks said. Kerstile ei meeldinud halli elu ja väikesi inimesi kirjeldavad teosed, ei meeldinud ,,Ühe härja elulugu" ja ,,Epp", mida nad pidid koolis läbi võtma, ei meeldinud ,,Popi ja Huhuu" ega ,,Vaeste-Patuste alev", küll aga ,,Tasuja", ,,Mahtra sõda" ja eriti ,,Libahunt". Kersti Merilaasi õde Liidia suri 12. veebruar 1927 kui oli vaid 11-aastane. Kerstile oli see suur hoop südamesse. ,,Õekese surm", mis on kirjutatud 14-aastase tütarlapse püüdliku
Kersti oli just ärganud ning loivas end unisena kööki. Ema küpsetas parajasti pannkooke. ,,Tere hommikust, mu printsess!" ütles ta rõõmsalt. ,,Hommikust jah, emps," torises Kersti. ,,Noh, mis mossukoletis sind nüüd hammustanud on, et juba hommikul nii pahas tujus oled?" Kersti vaatas altkulmu ema poole, sai siis aru, et on tema vastu ebaõiglane, istus ja ütles leebemal häälel: ,,Richardo sõidab ülehomme ära." Tegelikult teadis ema seda ning seepärast oligi tal Kerstile üllatus varuks. ,,Mul algab sel aastal puhkus varem, saame juba oktoobri lõpus reisile minna. Kuhu sa minna tahaksid?" küsis ta kavalalt. ,,Minu pärast kas või Kuule...," torises Kersti edasi, ,,Richardot seal nagunii pole." Selle peale astus ema korraks köögist välja ning tuli tagasi, 2 lennupiletit näpus. Nagu muuseas libistas ta need Kersti ette lauale. Kersti võis küll pahas tujus olla, kuid see ei takistanud teda pileteid piilumast. ,,Hispaania? Me lähme Hispaaniasse?
laulsid ja tantsisid koos lastega. MTÜ Õnnemaa osaleb ka vabatahtlikult toidupangas. Tutvunud MTÜ Õnnemaa Ülenurme Pere- ja noortekeskusega leian, et kõige suuremaks puuduseks on ruumipuudus. Selleks, et saaks vastu tulla kõikide laste ja ka vanemate soovidele ja , et oleks võimalik veel rohkem viia läbi üritusi, teha juurde uusi ringe oleks vaja kahtlemata palju, palju suuremaid ruume. Tänu noorsootöötaja Kerstile, kelle “laps“ pere-ja noortekeskus on , hulgub Ülenurme küla vahel palju vähem lapsi, kelledel ei ole midagi teha. 5 08. jaanuar olin vaatluspraktikal AS Aarike Hooldekeskuses. Aarike Hooldekeskuse meelespeal on kirjas- Igaüks meist vajab kodusoojust, südamesse päikest, mis ei looju, puhtaid mõtteid, millest hing saab valgust.
mis oleks kuulunud pärandaja isale Kristjanile, läheb võrdsetes osades tema alanejatele. Pärandaja ringi pärijateks (ENSV TsK § 536 lg 1 p 2). Pärandaja õdede-vendade lastel seevastu aga puudus õde Milvi saab sellest poole ehk 1/8 pärandist ja varemsurnud venna Ülo lapsed jagavad oma tädi pärimisõigus täielikult. Seega oleks vana õiguse järgi meie 16 näidiskaasuse asjaolude korral saanud Erna ülejäänud 1/8 pärandist omavahel Kerstile 1/16 osa ja Kairile 1/16 osa. (Kontroll: poole Erna pärandist tema abikaasa Dimitri ja poole ema Anna. ½+1/4+1/8+1/16+1/16=8/16+4/16+2/16+2x1/16=16/16) Tulemus: Varasema Eesti, s.t 1997. a 1. jaanuarist kuni 2008. a 31. detsembrini kehtinud õigus ehk abikaasa
annaabi.ee 
