Vähesel määral Al ja Ni kuid sisaldab rohkem O2 ja radioaktiivseid elemente (U) kui tuum. Maakoor- sisaldab O-46,6 %, Al-8,1%, Si- 27,7%, Fe- 5%, Cu- 3,6%, Na- 2,85%, K- 2,6%, Mg- 2,1% 5. Endogeensedprotsessid Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid toimuvad Maa sisemusest vabaneva energia arvel. Maakoore kõikuvliikumised ookeani pinna suhtes- Vaadeldakse maakoore kõikuvliikumise vertikaalsuunalisi liikumisi (vajumised, kerkimised). Neile on iseloomulikud vahelduvus, järgnevus ja lainelisus. Rahulikel aladel jäävad need protsessid märkamatuks. Kurrutusliikumised- kivimite laineline paindumine ilma nende pidevust katkestamata. Võib toimuda nii horisontaal- kui ka vertikaaljõudude mõjul. Tegemist on plastsete deformatsioonidega, mis toimub pika aja jooksul ja enamasti suurtes sügavustes. Eestis on nii kujunenud diapiirkurrud, kus savi on lubjakivide vahel.
Rõhureziimi rikkumine vôib viia aine sulasse olekusse ja sula aine tungib maakoore ülemistesse osadesse ja kohati maapinnale. ● Metamorfism-moondekivimid tekivad mineraalide massilisel ümberkristalliseerumisel maakoores kõrgete rõhkude ja temperatuuri tingimustes keemiliselt aktiivsete gaaside ja lahuste juuresolekul pika aja jooksul, kusjuures kivim ei lähe üle vedelasse olekusse. ● Aeglased kõikuvliikumised on maakoore väga aeglased kerkimised või vajumised, mis toimuvad aastasadade ja -tuhandete jooksul kogu maakeral. Selletõttu on maakoor jaotunud osadeks, nendest mõned kerkivad, teised vajuvad. Aeglased kõikuvliikumised toimusid kõikide varasemate ajastuste jooksülemul ja toimub praegugi. Nad põhjustavad maailmamere rannajoone kuju ja selle muutumist ning pinnamoe kujundamist ja arengut. 41. Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? Ülem-Devon on karbonaatsete
Põhja-Eestit looklev Balti klint, mis Eesti aladel kulgeb Osmussaarest Narvani, hõlmates umbes veerandi kogu Balti klindi pikkusest (1200 km). Põhja-Eesti pankrannikut iseloomustab astangulisus, mille kujunemisel on olnud määravaks astangut moodustavate kivimikihtide erinev kulumiskindlus. Vastupidavaim on lubjakivi, kõige pudedam on savikivi. Klintide ehk rannikupankade moodustumine algas tõenäoliselt miljonite aastate eest ja hiljem on seda lihvinud mandriliustikud, maapinna kerkimised ja vajumised. Astangute teke ei ole lakanud veel tänapäevalgi, kuigi nende areng on väga pikaldane protsess. Kui mõnes piirkonnas toimub astangu taganemine aeglase kulutusena, siis on kohti, kus näeme seda varingutena (nt Paldiskis). ((Kaart: Põhja-Eesti klint on osa Läänemere klindist.)) --- 71 Mere kulutusele alluvad rannalõigud, kus pankrannik on jätkuvas arengus, jäävad valdavalt klindi lääneossa: Pakri poolsaar ja saared, Osmussaar, Rannamõisa (kõrgus 35 m).
Soovitus õppida programmi järgi. Eksam kirjalik. 2 küsimust. Esimene (12p) nõuab lühikest süsteemset või kronoloogilist ülevaatlikku vastust ajalõigust või perioodist või mingist korrast. Teine küsimus (iga3p)- 6 nime või sõna, 4-5 lauset. Dateering! Kirjandus: "Kreeka inimene" või "Rooma inimene" ja "Egiptuse inimene"- nendest üks valdkond, üks peatükk ja võrdle u 2lk. PRINTIDA Sissejuhatus Mesopotaamia ja Egiptus, nö Viljaka poolkuu tsivilisatsioonid. Mõlemad kerkimised esile 4at e.m.a Kindlast 3000 oli juba olemas. Ühtlasi pronksiaja algus. Seal piirkonnas sai alguse ka põlljumaj (10 at). Need kasvasid kokku, kogu Vahemere isaosa sai tsiviliseeritud. Induse tsivilisatsioon. Sai mõjutusi Mesopotaamiast. Samas on see sõltumatu. Huang He, kollane jõgi, 2at. 1200 e.ma. Katastroofide laine. Hakkas levima rauakasutus. Ameerika tsivilisatsioonid- 3 at keskpaigast alates. Inkad esimesed ja ühendasid kõik, muidu maajad, asteegid Allikad
annaabi.ee 
