Krumboltzi sotsiaalse õppimise teooria Krumboltzi teooria haakub nii Bandura üldise õppimise teooria ja biheiviorismiga Põhiteemaks kogemustest õppimine inimese isiksus ja käitumine (sh. elukutsevalik) on selgitatavad nende unikaalse õpikogemuse kaudu Tegurid, mis mõjutavad karjäärivalikuid: geneetilist pärand keskkonnamõjud õppimiskogemused probleemide lahendamisele suunatud oskused Konstruktivistliku paradigma esile kerkimine Paradigma kerkimis esile seoses radikaalsete sotsiaal majanduslike muutustega 20. sajandi lõpus Peamised muutused Demograafilised Tööturu ja elukutsetega seotud Muutunud organisatsioonidega seotud Kommunikatsioonivahendite areng Muutunud peresuhetega seotud Muutunud vaba aja sisustamisega seotud Konstruktivism Construere (lad.) ehk kokku seadma, ehitama Inimese kogemused on konstruktsioonid, milles peegelduvad neile inimeste endi poolt antud tähendused
Litosfäär · Kuni 20.saj valitses geoloogias seisukoht, et ,,ühe koha peal" toimuvad maa kerkimis- ja vajumisliikumised ongi maakoores põhilised · Plaat- ehk laamtektoonika- maapõue liikumiste käsitlus · Paljud maasisesed (maavärinad, vulkanism) tükeldavad litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks · Alfred Wegener püstitas hüpoteesi hiidmandri Pangea eksisteerimisest ja selle lagunemisele järgnenud mandrite triivist. Seda hüpoteesi käsitlesid aga geofüüsikud, kelle eeldusel oli
>kurdmäestikud. Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 3. Laamade nihkumine erisuundades-kaasnevad maavärinad. Subduktsioon-ookeanilise maakoore vajumine vahevöösse. Vaikse Ookeani laama servaaladel on rohkesti saari ja vulkaanilist tegevust ning seetõttu nim. Seda piirkonda Vaikse Ookeani ,,tulerõngaks" ning saari saarkaareks. Laamade sisealadel on maakoor paks ja toimuvad aeglaselt kerkimis või laskumisliikumised. Laamade sisealadel, kus magma kogumikud on tugevama surve all, tekivad ,,kuumad täpid". N: Hawai saarestik. Mandrilistel laamadel tekivad kuumade täppide piirkonnas murrangud e.rfitid, kuhu moodustuvad sügavad järved. Aktiivsed liikumised servaaladel, sisealadel aeglasem. 3.3 Vulkaanid Kolle- magma kogumik, kus on suur rõhk, Lõõrid ja kraater- avaus, kus magma välja tuleb. 2 Tüüpi vulkaanid: 1) Kilpvulkaanid- magma väljub aeglaselt
Samas arvatakse, et Eestis on glatsioisostaatiline maakerge lõppenud ja on järgi veel ainult pärilik kerge, ehk siis nn. Balti kilbi lõunanõlva pärilik kerege, mis Lõuna-Eestis on saavutanud pea nulli ja Põhja-Eestis kerkib kiirusega 2,5 mm/a. Teooriaid on äärmiselt raske kindlaks teha, sest Eesti kohal ulatub maakoore paksus ju 36 km (Raukas, 1987). Appi võetakse geofüüsikalised meetodid, mille usaldusväärsus ei ole aga piisavalt suur. Maakoore ebaühtlast kerkimis võime näha ka Peipsi järve puhul, nimelt kerkib selle põhjaosa kiiremini, kui lõuna osa ja seetõttu voolab järv tasapisi aina lõunapoole. Heaks näiteks siin on Piirissaare pindala vähenemine, mis aastal 1796 oli 20,08 ja 1934. a. veel 10,64 9 ruutkilomeetrit suur, siis nüüd on tema suurus vaid veidi üle 7 ruutkilomeetri (Raukas, 1995). Samas ei tohi me unustada ka siin arvestamist mõõtmis veaga, mis on aja arenedes aina täpsemaks läinud.
Eesti ja Ptolemaios ,,Geograafias" avaldatud Sarmaatia tabelil (kaardil) esitatud läänepolseim, Vistula jõgi on üle tuhande aasta olnud teada nime järgi Visla. Kaua aega otsiti vasteid Chrononile ja Rubonile Baltikumi lõunakaldal olevate jõgede hulgast. Nüüdseks on kuid mitte lõplikult - Chronon ja Rubon tuvastatud Neemeni ja Väinajõena. Siiani on aga selgusetu Rubonist kahe põhja poole jääva jõe, Turunte ja Chesenose asupaik. Arvestades pidevat maa kerkimis Läänemere Eesti alade rannikul, ei olegi võimalik tolleaegset rannajoont ette kujutada. Kindel saab siiski olla ühes, päris nii üheselt edela-kirdesuunaline, nagu ta on esitatud Ptolemaiose kaartidel, see polnud. Tolleaegne meresõit siinsetel laiuskraadidel toimus peamiselt rannasõiduna ning kiikriga varustamata inimsilm ei suuda erista paari kilomeetri kaugusel asuvas rannajoones poolsaari ja lahtesid. Rändajal, kellel maale asja polnud, võis Visla
Kerkimiskaart- nulljoon läheb Tartu alt läbi, loode pool joont kerkib, kagu pool vajub. Kagu-Eestis vajub maa alla 1 mm aastas. Kerkimine ja vajumine pole ühtne, see kiirened loode suunas.Tallinnas erineb vajumkine palju, seda tänu mitmetele tehnogeensetele teguritele. Ka Kirde-Eesti kaevanduspiirkonnas on anomaalia. Midagi projekteerides tuleb alati arvestada vajumiste ja kerkimistega. Peipsi järve puhul põhjaosa tõuseb ja lõunaosa vajub. Selliste kerkimis-vajumisprotseesidega seostatakse väga väikesi maavärinaid. Kagu-Eesti geoloogiline kaart on tehtud mõõtkavas 1:200000 (v.a Peipsi ja Võrtsjärv). Detailsemad kaardid on tehtud Kirde,- ja Põhja-Eesti kohta, sest seal on tähtsad maavarad. Need kaardid on mõõtkavades 1:50000. EGF- see on Eesti Geoloogiafond, kuid kaardistamise materjalid on olemas ka netis. Kaartidel võib olla peal salastatusklausel mingiks aastaks. Eesti Ehitusgeoloogiafond kuulub Maa-ametile. Sealt saab
annaabi.ee 
