(Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ; c) ainult pikilihased -ÕIGE 171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE.
(Prantsusmaal keriloomade kasvandused) 162. Keriloomad on oma nime saanud peas kerielund ripsmetega keerlev "ratas" 163. Keriloomad on a) lahksugulised -ÕIGE; b) hermafrodiitsed . 164. Keriloomad on kõige väiksemad hulkraksed loomad a) õige -õige b) vale . 165. Ainult partenogeneetiliselt sigivad keriloomadest isased 166. Seedesüsteem a) esineb ainult keriloomade isasloomadel ; b) esineb ainult keriloomade emasloomadel ; c) esineb keriloomade mõlemal sool -ÕIGE ; d) keriloomadel puudub . 167. Ujuvatel keriloomadel katab keha ogaline rüü EHK PANTSER 168. Keriloomadel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige -ÕIGE; b) vale. 169. Keriloomadel on olemas süda a) õige; b) vale .-ÕIGE 170. Ümarusside nahklihasmõigus esinevad a) ainult ringlihased ; b) ring- ja pikilihased ; c) ainult pikilihased -ÕIGE 171. Ümarussidel eristatakse pead, kus paiknevad silmtäpid a) õige ; b) vale .ÕIGE.
41. Sammalloomade (Bryozoa) ja käsijalgsete (Brachiopoda) ehituse ja eluviisi võrdlus; näiteid Eesti vetest. 42. Kummarloomade (Kamptozoa) ja sammalloomade (Bryozoa) ehituse ja eluviisi võrdlus. 43. Vähkide (Crustacea) tähtsamad rühmad, nende ehituse erinevusi, näiteid Eesti vetest. 44. Aerjalgsed (Copepoda), vesikirbulised (Cladocera) ja karpvähid (Ostracoda): ehituse ja eluviisi võrdlus. 45. Sugulise ja suguta põlvkondade vaheldumine ning tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel miks ja kuidas. 46. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: tähtsamad seltsid, nende erinevused, näiteid. 47. Lõugtundlased (Chelicerata): millest see nimi; ehituse põhijooni Eesti vetes elavatelt, mõni näide ka mujalt. 48. Vesilestade (Hydracarina) eluviis ja elutsükkel. 49. Vähkide (Crustacea), lõugtundlaste (Chelicerata) ja üheharuste (Uniramia) suiste võrdlus. 50. Vähkide (Crustacea), üheharuste (Uniramia) ja küüsikloomade (Onychophora) jalgade võrdlus. 51
Endokriinsüsteem on tihedalt seotud autonoomse närvisüsteemiga (juhtivaks elundiks on ajuripats), neid koos nimetatakse neurohumoraalseks regulatsiooniks. 14. Eritusorganid loomariigis •Varieeruvad suurel hulgal •Kuid enamasti on tegemist suure hulga tuubulitega, kus paiknevad kohastunud apikaal ja basaalpinnaga rakud. Protonefriid: leekrakud e solenotsüüdid: • Protonefriid – Umbsete otsadega tuubulite süsteem. –Esineb lameussidel, mõnedel keriloomadel, mõnedel rõngussidel ja limustel. •Tuubulid ulatuvad üle terve keha –Väikseimad tuubulid lõppevad umbse leekrakuga –Beating of cilia moves water and solutes through flame cells –Wastes are secreted through pores called nephridopores •Need tuubulid eritavad lahjendatud vedelikke. Metanefriidid: •Ehk avatoruneerud •Nt rõngussidel –Igas lülis avatud otsaga metanefriidide paar –Contain a ciliated funnel called a nephrostome
defence) Sellised kohastumused võib jagada käitumuslikeks (nt põgenemine), morfoloogilisteks (nt ogad) ja keemilisteks (kiskjale mürgised või muidu ebameeldivad ained). Sellised kaitsemehhanismid/struktuurid võivad kogu aeg olemas olla (constitutive defence) või tekkida/väljenduda vaid siis, kui saakloom rünnaku ohtu satub või sellist ohtu tajub (induced defence) Viimaste näiteks sobivad spetsiifilised morfoloogilised struktuurid vesikirpudel ja keriloomadel, mis takistavad nende elukate ärasöödud saamist, kuid arenevad välja vaid siis, kui neid loomi kiskjale eksponeerida. Käitumisest me siin kursuses suurt ei räägi ja mehhaanilised kaitsemehhanismid on suhteliselt selged ja igavad, räägime siis keemilisest kaitsest. Väga mitmed loomad sisaldavad selliseid aineid, eelkõige selgrootud (väga paljud putukad), kuid ka näiteks konnad. Kaitseaineid kas sünteesitakse ise või sekvestreeritakse (??
Vesikirbulised (Cladocera): Tillukesed. Kere enamasti peidus rindmikukilbist tekkinud läbipaistvas, kahest poolmest koosnevas kitiinist kojas. Pea eesotsas nokisnukk (rostrum). Liitsilmad üheks kokku sulanud. Teine paar tundlaid hiiglasuured, nende abil ujutakse lühikeste hüpetega. Eluviis: Toituvad enamasti jalgade abil filtreerides; mõned on röövloomad. Oluline osa magevete planktonist. 43. Põlvkondade vaheldumine ja tsüklomorfoos vesikirbulistel ja keriloomadel miks ja kuidas? Tsüklomorfoosi põhjuseks on ärasöömisohu suurenemine nt suveperioodil: isendid muutuvad ogalisemaks, et takistada vaenlasel end alla neelamast. Muul ajal pole eriline kehakuju kohane, kuna see kulutab liigselt energiat ning vajab lisaks rohkelt ,,ehitusmaterjali". 44. Kõrgemad vähid (Malacostraca) Eesti vetes: põhirühmad, nende erinevused, näiteid Eestis esindatud rühmad: kirpvähilised (Amphipoda), kakandilised (Isopoda),
annaabi.ee 
