Eelmainitust tingituna jääb VHS-kasseti eluiga 1020 aasta vahele. Peagi pärast VHS formaadi tutvustust töötati välja VHS lindi tagasikerijad. Nende seadmete ainus eesmärk oli VHS lindtide tagasikerijad. Tagasikerija pooldajad väidsid, et tagasikerimise funktsioon VHS mängijal mõjutab taasesituse kvaliteeti . Paljud odavad videomakid jätaksid lindi video pea ümber samal ajal kui tagasikerimine või edasikerimine toimuks, nii et tagasikerijad päästaksid linti. Tagasikerija keriks linti sujuvalt ja seda ka harilikult kiiremini kui tagasikerimise funktsioon VHS mängijal. Kuid mõned tagasikerijad tegid sageli järske pidurdusi, mis aeg-ajalt kahjustasid linti. SP on standarne mängimine, LP on aeglane mängimine, EP/SLP on pikendatud aeglane mängimine. DVD DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit.
ja patriootilise muusika ajajärguks. Nüüd pöördus Beethoven tihti polüfooniliste vormide poole: igas tema suuremas teoses on mõni fuuga. Positiivse lõpplahendusega kaasnes üha sagedamini pulbitsev tantsulisus. Beethoven suri 26. märtsil 1827. Beethoveni matustel osales üle 10 000 inimese. Beethoveni 9. Sümfoonia on vahelduv. Alguses tundub see olevat väga tõsine, kuid vahepeal lisandub ka mõni rõõmsam noot ning siis muutub asi jälle tõsiseks. Muusika just kui keriks pinget vaikselt ülesse ja on valmis iga hetk plahvatama. Teos on vahelduv ja üsnagi keeruline. Kuupaistesonaat tundub väga kurvameelne ja ilmselt peegeldas see Beethoveni meeleolu teose kirjutamise hetkel. Minule, kui võhikul tundub see veidi lihtsakoelisem, kui 9. Sümfoonia, kuid selle eest tekitab see minus rohkem emotsioone. 5. sümfoonia algab väga tõsise ja ähvardava tooniga, rahuneb siis maha ning kerib pinge uuesti üles
Esimesi tinapaberiga kaetud silindreid ning vaharulle ei saanudki paljundada. Selline aparaat leidis kasutust laadaatraktsioonina, kus esitati meie isa palvet ning kõigile tuttav tekst peitis pisut halba kvaliteeti. (Rinde, 2015) Fonograaf oli grammofoni eelkäija, see oli sama põhimõttega, aga erinevalt grammofonist oli seal plaadi asemel vahatrummel, mille võttis kasutusele Alexander G. Bell. Algul oli see mõeldud helisalvestuse jaoks. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis keriks nõela edasi, vaid vedrumehhanism, mille abil liikus nõel edasi. Hääl pani membraani võnkuma ning see andis võnked üle nõelale, mis kirjutas heli vahatrumlile. Heli sai ka taasesitada. (Wikipedia...2015) Pilt 2 Vaharulliga fonograaf Fonograafi hakati välja tõrjuma 1887. aastal kui Emil Berliner leiutas lamedaid plaate mängiva grammofoni. Selle tööpõhimõte oli täpselt sama, kuid salvestamiseks olid plaadid, mida sai ka kopeerida
Edisoni leiutised : Fonograaf oli kasutusel helisalvestusseadena, millega sai heli ka hiljem taasesitada. Fonograaf on Thomas Alva Edisoni leiutis aastast 1877, müüdi aastail 18901925. Fonograaf oli grammofoni eellane. See oli täpselt sama põhimõttega, ainult erinevalt grammofonist oli seal plaadi asemel vahatrummel. Algul olid nad mõeldud helisalvestuse jaoks. Hiljem hakkasid levima ka salvestatud vahatrummild. Salvestuse ajal ei olnud küll vagu, mis keriks nõela edasi, vaid seal oli hoopis mehhaanika, mis lükkas nõela edasi vedrumehhanismiga. Sa olid seal juures ning tegid mängit häält. See sinu hääl pani membraani võnkuma ning membraan andis võnked üle nõelale, mis siis kirjutas heli vahatrummilie. Hiljem sai heli taasesitada. Hõõglamp (kõnekeeles tuntud ka kui elektripirn) on
Lisandid Peagi pärast VHS formaadi tutvustust töötati välja VHS lindi tagasikerijad. Nende seadmete ainus eesmärk oli VHS lindtide tagasikerijad. Tagasikerija pooldajad väidsid, et tagasikerimise funktsioon VHS mängijal mõjutab taasesituse kvaliteeti . Paljud odavad videomakid jätaksid lindi video pea ümber samal ajal kui tagasikerimine või edasikerimine toimuks, nii et tagasikerijad päästaksid linti. Tagasikerija keriks linti sujuvalt ja seda ka harilikult kiiremini kui tagasikerimise funktsioon VHS mängijal. Kuid mõned tagasikerijad tegid sageli järske pidurdusi, mis aeg-ajalt kahjustasid linti. Eluiga VHS-kassetide eluiga jääb umbes 10-20 aasta vahele. DVD DVD on tavalist CD-d meenutav optiline andmekandja, mis on võimeline salvestama rohkem andmeid kui tavaline CD, kuna ta kasutab lühema lainepikkusega laserit. Ajalugu 1993
annaabi.ee 
