põhiliselt vasesulamiteks(pronksid,messingid,babiidid) ja kergsulamiteks(alumiiniumi-ja magneesiumisulamid) Pronks on vasesulam tina,plii,raua või alumiiniumiga.Teda kasutatakse kui antifriktsioonmaterjali liugelaagrite liudade ja tigurataste hammasvööde valmistamiseks.Messing on vase ja tsingi sulam.Ta on hästi lõiketöödeldav,stantsitav ja valatav.Babtiit on vase,tina,plii ja antimoni sulam.Kuna tal on head antifriktsiooniomadused kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi-ja magneesiumisulamid.Magneesiumisulamis vase,nikli ja tsingiga on heade valuomadustega,kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad.Masinate ja seadmete ja keresid ning vähekoormatud detaile valmistatakse just neist. Malmist kaminad. Teras.
3BaO + 2Al Al2O3 + 3Ba Määramine q Leelismuldmetalle ja nende ühendeid saab määrata leekreaktsiooni abil: ü kaltsium põleb punakasoranzi leegiga ü strontsium põleb karmiinpunase leegiga ü baarium põleb kollakasrohelise leegiga q Sageli kasutatakse neid pürotehnikas (nitraatide või kloraatidena) Kasutamine v Be kasutatakse mitmetes sulamites (BeCu, berülliumpronks), tuumaenergeetikas neutronite aeglustajana. Mg kasutatakse samuti sulamites (kergsulamid Al ja Znga lennukiehituses), süüte ja valgustussegudes, rasksulavate metallide metallotermiliseks saamiseks Aparaadiehituses (Al, Mg sulamid), väga kerged fotoaparaadid, kohvrid, kerge mööbel, lennukiosad. Teisi metalle ei kasutata metallidena Kaltsiumi soolad CaCO3 esineb looduses mitme erineva mineraalina: 1. lubjakivi moodustus veeorganismide settimisel 2. kriit 3. marmor 4. dolomiit (CaC03+MgCO3) Kaltsiumi ühendid 1) Ca oksiidid: (kustutamata lubi)
Messingid ja nende omadused Messing Valgevask ehk Messing on vase ja tsingi sulam, milles on 5...45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid
viisist. Valik peab olema õige sest sellest oleneb detaili ja üldiselt masina kvaliteet Mustad metallid jagunevad malmideks ja terasteks. Teras jaguneb süsinik teras ja legeeritud teras, konstruktsiooni teras, tööriista teras, spets. Füs. Omadustega teras Malmid jagunevad tempermalm (suur löögitugevus), valgemalm(suure kõvadusega, habras, halvasti lõiketöödeldav), põhiline hallmalm . Malmist tehakse detaile valamise teel. Värvilised metallid – vasesulamid ja kergsulamid. Pronks (Cu+Sn), Messing Cu+Zn, Babiit Cu+Sn+Pb+Sb, fosforpronks Cu+Sn+P, Ränipronks Cu+Si, Silumiin Al+Si Liikuvad liited – vajadus tingitud kinemaatika nõuetest, tagavad ühendatud detailide omavahelise liikumise Liikumatud liited – vajadus tingitud praktilisest tarvidusest süsteeme koostada ning komponentideks lahti võtta (valmistamisel, transpordil, remondil jne), tagavad ühendatud komponentide liikumatu ühenduse)
Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida Väga hea korrosioonikindlus kasutatakse kütteelementides. Hõbevalge metall, hea elektri- ja soojusjuht, kerge ning Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80...60% Ni ja vastavalt äärmiselt plastiline. 20...40% Cr. Kasutamine: kergsulamid lennuki- ja autotööstuses, kuumuskindlad sulamid ja materjalid, fooliumid, Co, Ti ja Al-ga täiendavalt legeeritud Ni-Cr-sulamid on tuntud elektrijuhtmed, värvipigment. nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude kõrgel temperatuuril töötavate masinaosade materjalina.
Terased: Tootmisviisi järgi; Kasutusala järgi; Keemilise koostise järgi; Kvaliteedijärgi; Struktuuri järgi. 88. Värvilised metallid- liigitatakse: tiheduse järgi; sulamistemperatuuri järgi; vääringu järgi Kasutatakse: lennukitööstuses, mõõteriistades. 89. Vask- toodetakse vaskpüriidist; tema sulamid- pronks, messing, babiit 90. Al- saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel; tema sulamid- duralumiinium. 91. Mg- Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees; tema sulamid- kergsulamid. VIII HETEROGEENSED SÜSTEEMID 92. Kolloidide klassifikatsioon- GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, piim, värvid, tint, veri seebivaht kätekreem TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%) Värvilised metallid ehk mitteraudmetallid N: vasesulamid (pronks, messing), kergsulamid (Al- ja Mg-sulamid) Soojusjuhtivus - metalli võimet soojust üle anda Head soojusjuhid N: Ag, Cu, Al kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Halvad soojusjuhid N: Fe Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo- töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod.
Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas Mustad metallid ehk raud ja rauasulamid sisaldavad rauda või mitte) N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%) Värvilised metallid ehk mitteraudmetallid N: vasesulamid (pronks, messing), kergsulamid (Al- ja Mg- sulamid) Soojusjuhtivus - metalli võimet soojust üle anda kõrgema Head soojusjuhid N: Ag, Cu, Al temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga Halvad soojusjuhid N: Fe piirkonnale. Seda saab seletada molekulide korrapäratute kokkupõrgetega. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termo-töötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod
Omadus Liigitus Koostis (värv) – jaotamine metallisisalduse järgi (kas Mustad metallid ehk raud ja rauasulamid sisaldavad rauda või mitte) N: Fe, teras (C < 2%), malm (C 2-5%) Värvilised metallid ehk mitteraudmetallid N: vasesulamid (pronks, messing), kergsulamid (Al- ja Mg-sulamid) Tihedus – metalli ühe mahuühiku mass Kergmetallid ja -sulamid: tihedus < 5000 kg/m3 N: Mg (1750 kg/m3), Al (2700 kg/m3), Ti (4540 kg/m3) Keskmetallid ja -sulamid: tihedus 5000...10 000
Cs - televiisorite elektronkiiretorudes Pb - Na sulamid → Pb(C2H5)4 tetraetüülplii - bensiinis kuullaagrites Na - metallurgias redutseerijana (Ti, Zr, Ta tootmisel) org. süsteesis (reduteerijana, katalüsaator) – sageli amalgaamina Li - keemil. vooluallikate anoodid (kellade jm. patareides) mitte-vesikeskkondades kergsulamid Mg ja Al-ga (lennukiehitus jm.) antifriktsioonil. sulamid vase tootmistehnoloogias jm. Radioakt. isotoopidena kasutatakse kõiki LM, eriti 40 K (mineraalide vanuse määramine) 42 tavaliste K (bioloogias ja meditsiinis) ühenditena 6 Li → T 137 Cs (-defektoskoopias, meditsiinis) jt.
annaabi.ee 
