Võit innustas neid, samas tuli võtta vastu otsus, mis saab edasi. Mässajate laagris otsustati valida endale juht. Selleks sai Spartacus, kes oli tõestanud oma vaprust ja oskust orienteeruda lahinguolukorras. Kohe asus ta võitlusvõimelist armeed organiseerima. Tuli asuda välja õpetama inimesi ja seada sisse kord ning distsipliin. Ta otsustas oma sõjaväe üles ehitada rooma põhimõtte järgi lõi kergerelvastus- ja raskerelvastussalgad, hiljem ka ratsaväe. Tema käe all võitles mitmetuhandeline armee sellise visaduse ja vaprusega, et neil ei suutnud vastu panna isegi hästi organiseeritud väeüksused. Nii hakkas ta vallutama ja röövima väikesi linnu. Ülestõusnud külvasid kõikjale kaost ning surma. Kuid orjad ning vaene maa- ning linnarahvas võttis Spartacust vastu mitte vallutaja, vaid vabastajana. Rooma oli murelik millised abinõusid võtta tarvitusele
· Preetorid (õigusmõistjad ehk kohtunikud) · Kvestorid( riigikassa eest vastutajad) · Tsensorid ( jälgisid elu kombeid ja maksude laekumist+loendused) Sõjaväekorraldus vabariigi ajal Sõjavägi koosnes kodanikest. Need olid vabad talupojad alates 17. eluaastast. Kodanik oli ustav Rooma riigile. Roomas pidi kõik endale varustuse endale ise muretsema. Sõjaväe põhi üksuseks oli leegion. Ühes leegionis oli umbes 4500 meest. Oli raskerelvastus, kergerelvastus. Raskerelvastust oli kõige rohkem. Sõjavägi rivisati üles kolmes liinis maniipulite kaupa ja seda nimetati maniipulrivistuseks. See asendas eelnevat faalanksrivistust. Pleibeide võitlus oma õiguste suurendamise eest 5. sajandil hakkasid pleibeid nõudma endale suuremaid õigusi ja tekkisid tülid patriitsidega. Võitlus kestis paarsada aastat. Aastal 490 eKr võitsid pleibeid ja nad said erilise ametikoha
2. Alalise armee loomine a) Tekkimine: · Absolutism vajas ustavamat väge, kindlamat. b) Komplekteerimine: · Vabatahtlik ja sundvärbamine. Riigi poolt värbamine. · Majanduslikel põhjustel mindi sõjaväkke. · Lepingu alusel, pikaks ajaks. · Alaline sõjavägi oli aluseks professionaalse armee loomiseks. c) Struktuur: · Jalavägi: piik, musket. · Ratsavägi: raske, kesk ja kergerelvastus. Tähtsus vähenes. · Suurtükivägi läks hiljem riigi kätte, tähtsus suurenes. · Loodi ühtne juhtimine, vormiriietus, määrustikud, ühtne autasu süsteem. · Relvastus ühtlustati. Korraldati ümber varustamine, toitlustamine magasiinid = suured toidukad püsipunktides, sõjapunktides toiduvarud. 3. Ohvitserid sõjaväe professionaalsed juhid. a) Ohvitserideks võeti aadlikke. · Olid maksudest vabastatud. b) Sõjakoolid:
Asehaldurid kasutasid seda ametit enda hüvedes ära. * Rooma sõjaväe põhiüksus oli leegion (4500 meest 1/3 noored, 1/3 keskealised, 1/3 vanemad ja kogenumad). Kui Rooma vabariik sai 509 e.Kr alguse, siis oli Roomal vaid 2 leegionit, kuid 3. Sajandi lõpuks e.Kr, oli sõjaväe suurus juba 214'000 meest. * Leegion koosnes raskerelvastusega üksusest (3000 meest), kergerelvastusega üksustest (1200 meest) ja ratsanikud (300 meest). -) Raskerelvastus 1.5m pikk, 5kg kaaluv viskeoda. Kergerelvastus 0.5k pikk torkeoda. -) Leegioni põhiosa moodustasid talupojad, kes olid vähemalt 17a vanad. * I Põllumajandust -) Talupoegade väikemajandus ~30 jugenit (7,5ha; 1ha = 4j) toodeti enda tarbeks. Edukad olid kuni teise sajandini, pärast seda nad laostusid, sest nad pidid sõtta minema (neist said proletaarid, kes läksid linna ja elasid juhutöödest). -) Villa 100-500 jugenit, said osaleda poliitikas (tänu oma maa omandile), villas tegid
annaabi.ee 
