Kulakuteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1930. aastatel haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volgamaid. Stalin andis välja sotsialistliku omandi kaitse seaduse ehk viie viljapea seaduse. Kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai mahalaskmise koos vara konfiskeerimisega või kergendavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. Nälga võis surra 6-7 miljonit inimest. 7 Industrialiseerimine ja kollektiviseerimine muutis lühikese ajaga Venemaa agraarmaast tööstusriigiks. Jossif Stalini võim suurenes, paranoia samuti. Sisuliselt riisuti kollektiviseerimise käigus talupojad paljaks ning neilt riisutud vahenditega hakati teostama
öeldes. Seda nimetatakse halal´i lihaks. Sealiha söömine on karmilt keelatud ning enamik moslemeid peab sealiha roojaseks. (Breuilly et al. 1999: 81) Islami karistusseadustik eristab nelja liiki karistust (Soll 2003: 137): 1) talio näeb ette süüaluse hukkamise või kehalise vigastamise, kui süü, milleks on raskendavatel asjaoludel toimunud tahtlik tapmine, leiab kohtus kinnitamist; 2) kui tapmine on toimunud kergendavatel asjaoludel, peab süüdlane maksma hüvitise; 3) teatavate kuritegude jaoks on seaduses kindlad karistused, näiteks varguse korral raiutakse maha parem käsi; 4) kohtunik võib määrata karistuse inimliku äranägemise järgi. 15 4. ISLAM JA TERRORISM Tänapäeva meedias kasutatakse tihti termineid nagu ,,terroristid" ja ,,islami-äärmuslased" sünonüümidena. Sellest tulenevalt on rahvas jõudnud arusaamisele, et kõik terroristid on
Kulaguteks tuli teha 3-5%, aga kohati tehti 15-20% elanikest. Algas talupoegade põgenemine linna. Enne püüti tappa loomad ja müüa oma asjad. 1932a haaras nälg Ukrainat, Kaukaasiat ja Volga maid. Stalin andis välja sotsialistlikku omandi kaitseseaduse ehk niinimetatud viie viljapea seaduse, kes üritas koristatud kolhoosi põllult pudenenud viljapäid koristada sai mahalaskmise vara konfiskeerimisega või kergendavatel asjaoludel 10 aastat vangilaagrit. Nälga võis surra 6-7 miljonit inimest. 1932 kehtestati passisüsteem, kuid talurahvale passe ei antud. NSVL 1930ndatel Riigi juhtkonnas toimus pidev intellektuaalse taseme ja poliitilise kultuuri langus. Peamine oli pime ustavus kõrgemale juhtkonnale. Kõik toimis ,,tänu Stalini targale poliitikale". 1934 algas ohjeldamatu massiterror (pärast Leningradi partei juhi Kirabi tapmist. Eriti rakendati terrorit mitte venerahvaste suhtes. Algas venestamine
sõjaväeliste kuritegude eest. Ometi tuleb täheldada eripärast viisi koodeksi täiendamises. Parandusi ja täiendusi ei kodifitseeritud kriminaalkoodeksis, vaid võeti vastu eraldi õigusaktidega, mis muutsid teatud liiki kuritegude sanktsioone rangemaks. Niisuguseid muudatusi tehti kahel korral 07.08.1932 ja 04.06.1947. Näiteks NSVL KTK ja RKN 07.08.1932.a. määruse alusel võidi riikliku või kolhoosi vara riisumise eest mõista põhikaristusena mahalaskmine ning sama teo eest kergendavatel asjaoludel oli ette nähtud vabadusekaotus mitte alla 10 aasta (30:123-124). Koodeks ei tundnud üldse kriminaalkaristuse mõistet ning rääkis ainult sotsiaalse kaitse vahendist, mida kohaldatakse eri- ja üldpreventiivsel eesmärgil ning selleks, et "kohandada kuritegusid toime pannud isikuid töötava rahva riigi ühiselu tingimustega" (§ 9) (30:123). I. T. Goljakov, seletades karistuse ja sotsiaalse kaitse vahendi erinevusi kapitalistlikus maailmas ja
annaabi.ee 
