Automaadi tööpõhimõte on sarnane kuulipilduja omale ja seisneb püssirohugaaside jõu või harvem tagasilöögi jõu ärakasutamises lasu ajal relva uuesti laadimiseks. Sellisel moel tulistab relv automaattulereziimis, kuni päästik vabastatakse või lõpeb laskemoon salves. Ükskiklaskude reziimis tuleb uue lasu tulistamiseks päästik iga lasu järel korraks vabastada. Mõningaid moodsamaid automaate saab seadistada ka mõnelasulitele lühikestele valangutele. Mõnedki tänapäeva kergekuulipildujad on ehituselt ja tööpõhimõttelt automaadi edasiarendused. 1.4.Laskemoon: Tänapäeva automaatide põhilised kasutatavad padrunitüübid (mm) on: · 5,56x45, · 5,45x39, · 7,62x39, · 7,62x51. 1.5.Automaatrelvade ajalugu: Enne automaatide kasutuselevõttu täitsid nende ülesannet püstolkuulipildujad (nimetati mõnikord samuti "automaatideks"), harvem ka kergemad kergekuulipildujad.
...............................................................................lk 4 2.2 Taandumine................................................................................................lk 4 3. VASTUPEALETUNG 3.1 Peamised relvajõud ...................................................................................lk 5-6 · Püssid ..................................................................................................lk 5 · Kergekuulipildujad..............................................................................lk 5 · Raskekuulipildujad..............................................................................lk 5 · Suurtükid..............................................................................................lk 5 · Soomusautod........................................................................................lk 6 · Soomusrongid...................
valmis kallaletungijaid tagasi lööma. 15. Mis põhjustel oli vabadussõja algus Eestile raske? Maa oli laostatud tänu Saksa okupatsioonivõimu poliitikale, kus kõik mis võimalik oli Saksamaale veetud. Kohati inimesed nälgisid. Eestlastel puudusid relvad, et ennast kaitsta. Esimesed relvad saadi väevõimuga taganevatelt sakslastelt võttes ja Soome ja Inglismaa abi /sh. kergekuulipildujad) Eestil puudus sõjavägi, kuna mobilisatsioon oli läbi kukkunud. (enamus ei uskunud et väike Eesti Suure Venemaa vastu saab) 16. Kes osutusid vabadussõja alguses Eesti päästjaks (kes tulid appi ja läksid rindele) Soome, Rootsi, Inglismaa,Taani 17. Miks Eesti vaesem maarahvas pettus punastes ja tuli rahvaväe poolele üle? Kuna punased ei andnud rahvale maad ning panid peale piirangud palju võis olla loomi jne
2000 küüditati). Kõik see ja lisaks mõisamaade laiali jagamata jätmine hakkas punaste populaarsust vähendama. Sõja alguses oli Eesti olukord väga raske: Maa oli laostatud tänu Saksa okupatsioonivõimu poliitikale, kus kõik mis võimalik oli Saksamaale veetud. Kohati inimesed nälgisid. Eestlastel puudusid relvad, et ennast kaitsta. Esimesed relvad saadi väevõimuga taganevatelt sakslastelt võttes ja Soome ja Inglismaa abi /sh. kergekuulipildujad) Eestil puudus sõjavägi, kuna mobilisatsioon oli läbi kukkunud. (enamus ei uskunud et väike Eesti Suure Venemaa vastu saab) Eesti Vabadussõja algust võib teatud tingimustel vaadata ka kui kodusõda, kuna sõja esimestel kuudel olid sissetungivas punaarmees ülekaalus eestlased. Samas võrreldes Läti ja Soomega jäi Eestis elanikkonna toetus punastele väiksemaks ja vähenes sõja kestel järjepidevalt.
annaabi.ee 
