Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Koresöötade väljas söötmine suurendab lauda kasutamise efektiivsust, sest ühes hoones on võimalik rohkem lambaid pidada. Tänapäeval, ka Eesti tingimustes, leiab järjest rohkem kasutust lammaste aastaringne väljaspidamine. Sel juhul peab lammastele kindlustama kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Kergehitise põrand kaetakse sügavallapanuga. Lammaste aastaringse väljapidamise puhul eelistavad lambad isegi kõige külmema pakasega välja viibida. Sisetingimustesse tulevad nad vihmase ja tuulise ilmaga. Lambaid peetakse lautades peetakse enamasti sügavallapanul ja tunduvalt vähem restpõrandatel. Sügavallapanuna kasutatakse turvast ja põhku ning sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas
talvisel perioodil. 7 Külmlautade puhul on sageli kasutusel pidamisviis, kus lammastele tagatakse aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Lammaste aastaringne väljaspidamine. Sel juhul peab lammastele kindlustama teatud kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Kergehitise põrand kaetakse sügavallapanuga. Lammaste aastaringse väljapidamise puhul eelistavad lambad isegi kõige külmema pakasega välja viibida, sisetingimustesse tulevad nad vihmase ja tuulise ilmaga. Sõnnikut koristatakse reeglina 1 kord aastas. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Varasematel aastatel on uttede poegimisajad Eestis langenud talvekuudele (detsember, jaanuar, veebruar)
3 Terviseprobleemid: Puudushaigused – ainevahetushaigused; tekitatud mineraalainete puudusest. Puhitused – kui lambad söövad korraga palju liblikõielisterikast rohtu. Siseparasiitidega nakatumine. Lambalaudad. Eelistatakse külmlautasid. Külmlautade puhul on lammastele tagatud aastaringne vaba väljapääs jalutuskoplitesse. Lammaste aastaringse väljaspidamise puhul peab lammastele kindlustama kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Sõnnikut koristatakse 1 kord aastas. Lautades peetakse lambaid rühmasulgudes. Kui poegimisaeg talvekuudel, siis peetakse lambaid soojemates lautades. Soojustatud lautades toimub lammaste söötmine ja talvine pidamine laudas. Õhu loomulik ventilatsioon, laed soojustatud, valgustatus, restpõrandad. Optimaalseks on 60-75% relatiivset õhuniiskust. Lambaid peetakse rühmasulgudes, ühes sulus kuni 50 utte.
Jalutuskoplites toimub lammastele koresöötade etteandmine (silo, hein). Teraviljasöötade (teravili, koogid, jõusöödad) ja mineraalsöötade andmine korraldatakse enamasti laudas. Koresöötade väljas söötmine suurendab lauda kasutamise efektiivsust, sest ühes hoones on võimalik rohkem lambaid pidada. Tänapäeval, ka Eesti tingimustes, leiab järjest rohkem kasutust lammaste aastaringne väljaspidamine. Sel juhul peab lammastele kindlustama kergehitise, kuhu loomadel on võimalik varjuda niiske ilma ja tuulega. Kergehitise põrand kaetakse sügavallapanuga. Lammaste aastaringse väljapidamise puhul eelistavad lambad isegi kõige külmema pakasega välja viibida. Sisetingimustesse tulevad nad vihmase ja tuulise ilmaga. Külmlautade puhul kasutatakse lammaste jootmiseks külmakindlaid jootureid. Külmlautade kasutamise ja lammaste aastaringse väljaspidamise eelduseks on uttede kevadine poegimine,
annaabi.ee 
