Järgmisel hommikul aga oli krahvipreili Milvil kehva tuju tagasi. Niisiis kutsutu Chuck tagasi, tema keerdukse jalaga lahtilöömine krahvipreilit enam ei erutanud. Hoopis vastupidi, karjus härra Norrise peale, et ta tema ust lõhub. Milvi kutsus sellepeale kohale valvurid ning käskis Chucki kuningriigist välja saata. Sellepeale Norris aga ütles: ,,Kallid valvurid, seekord pääsete hoiatusega, järgminekord kui mind üritate karistada saate kerepeale." Valvurid muidugi pistsid sellepeale kohe jooksu. Aga Chuck ei jätnud jonni. Talle oli hakanud krahvipreili Milvi kangesti meeldima. Õhtuti isegi kirjutas temast luuletusi. Möödus umbes nädal, või poolteist nädalat. Milvi tuju oli endiselt morn. Selle nädalasees ta oli jõudnud palju asju oma majas ära lõhkuda. Aednik torises ühtelugu, et miks klaasikillud lillepeenras. Kuid Chuck ei jätnud jonni, ta otsustas, et peab võitma Milvi südame ning ta päästma paha tuju küüsist
Mõne aja päras naasesid poisid tallu väga räämas olukorras. Peksa said laadal korralikult joomise tõttu. Kolm venda kartsid narriks jääda ja saatsid ühe venna kõrtsi, andes talle raha ja käskluse. Ta pidi kõigile rääkima, kui hästi neil läheb äriga. Mõne aja pärast põgenes pärdik. Mikat oli väga raske kätte saada. Selle pärdiku ja Nipernaadi tõttu pöördusid naabrid kohtusse, et kahjutasu nõuda. Vennad olid väga tigedad Nipernaadi peale ja tahtsid talle kerepeale anda. Seda kuuldes põgenes Nipernaadi ära, kui tuppa sisenes Milla nuttes. Pärlipüüdja Pärast mitmepäevast rännakut sattus Nipernaadi uute tallu, küsides endale tööd. Taluperemees ei pidanud vajalikuks, kuid perenaise soovil sai Nipernaadi siiski tallu tööliseks. Nipernaadi ei teinud eriti tööd, vaid nautis loodust ja rääkis Ellole ja Trallale ilusaid väljamõeldud lugusid. Nipernaadi saatis ühel õhtul Ellot kirikuhärra juurde
Lõpuks murdis Meister Krabati vastupanu. Siis vabastas ta päitsenööri ja Krabat moondus taas inimeseks. Kogu ta keha oli piitsahoopide, marrastuste, sinikate ja haavadega kaetud. Kui Meister lahkus, soovitas ta Krabatil oma kannatused Jurole edasi anda. Krabat seda aga ei teinud. Jurol oli mingit salvi, millega ta määris Krabati haavu ja need paranesid kiiresti. Kui nad hakkasid veskile lähenema, siis soovitas Juro, et nad peaksid lonkama ka - Krabat seepärast, et sai Meistrilt kerepeale, Juro aga seepärast, et Krabat talle nahatäie andis. Juro arvates polnud Meistril vaja teada sellest salvist, mida ta kasutas. 7. Millise mälestuseseme kinkis Tonda Krabatile? Mida sai selle järgi ennustada? Tonda kinkis Krabatile taskunoa. Selle noa abil sai ennustada, kas sinu elu on ohus või mitte. Kui nuga oli avades läikiv, oli kõik korras. Kui aga noa tera oli avades must, siis oli elu ohus. 8. Mis juhtus igal aastal uusaastaööl? Miks?
Raamatu alguses 20. kaasavaraks lehm Maasik. Töökas. Kange. Jaksas isegi siis, kui enam ei jaksanud. Pisarad olid tavaline nähtus. Kui kannatas, siis ei tunnistanud seda, ei rääkinud, kui miski oli raske. 3. karjapoiss Eedi - pole jalanõusid, halb lugu on ka muude kehakatetega. Paari aasta eest suri ema; kirikus löödi ühe kellaga, sest kahe eest polnud maksta. 4. sauna Madis - popsib piipu, sülitab, skeptiline. Annab naisele kerepeale, kui too keelt hammaste taga ei suuda hoida. Tunneb Andrese ees aukartust, peab lugu, sest teab, et Andres oma sõnu ei söö. / Saunatädi lõksutab keelt, talle ei meeldi enam ei Andres ega ka Mari. Neab Jussi, kes hauas. Tüüpiline nõme lobamokast mutt. Kui oht kerepeale saada, anub Marit, keda aga silmaotsast ei salli silmakirjalik, omakasupüüdlik. 5. Tagapere Pearu Murakas - tahab rammu katsuda. Tuli Tuhalepast, "huntide juurest inimeste sekka"
Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? Korralik õppetund V oli külas tuntud pätt, kes pidevalt teiste külaelanike tagant varastas. Ta oli ka korduvalt kohtu poolt karistatud, kuid iga kord pärast vanglast vabanemist jätkas ta varguste toimepanemist. Talunikud T ja K otsustasid riikliku karistussüsteemi saamatust omal käel parandada ja V-le korraliku õppetunni anda. Ühel novembrikuu õhtul võtsidki nad T kinni andsid talle korralikult kerepeale, viisid metsa, sidusid puu külge ja lahkusid. Kui nad hommikul V-d vabastama tulid, avastasid nad, et V oli vahepeal surnud. V surma põhjusena tuvastas ekspertiis alajahtumise. Ülekuulamisel väitsid T ja K, et nende eesmärk ei olnud V-d tappa, vaid nad tahtsid teda ainult hirmutada. Ja üldsegi tegutsesid nad hädaseisundis, kaitstes enda ja teiste külaelanike vara. Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? H: §114 lg1 p1 OK: surm + Tegu puu kylge sidumine, peksmine +
Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? Korralik õppetund V oli külas tuntud pätt, kes pidevalt teiste külaelanike tagant varastas. Ta oli ka korduvalt kohtu poolt karistatud, kuid iga kord pärast vanglast vabanemist jätkas ta varguste toimepanemist. Talunikud T ja K otsustasid riikliku karistussüsteemi saamatust omal käel parandada ja V-le korraliku õppetunni anda. Ühel novembrikuu õhtul võtsidki nad T kinni andsid talle korralikult kerepeale, viisid metsa, sidusid puu külge ja lahkusid. Kui nad hommikul V-d vabastama tulid, avastasid nad, et V oli vahepeal surnud. V surma põhjusena tuvastas ekspertiis alajahtumise. Ülekuulamisel väitsid T ja K, et nende eesmärk ei olnud V-d tappa, vaid nad tahtsid teda ainult hirmutada. Ja üldsegi tegutsesid nad hädaseisundis, kaitstes enda ja teiste külaelanike vara. Kas keegi pani toime kuriteo, kui jah, siis millise? H: §114 lg1 p1 OK: surm + Tegu puu kylge sidumine, peksmine +
teistest ilusam ja temast teadsid väga paljud. Enne kui Andres kroonu läks ütles ta Maalile et kui too on mehe tagasitulekuks abielus siis ta lööb lihtsalt selle mehe maha. Vanale Andresele tegi muret see et poeg nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. Seda tegema ei oleks mees teda panna ka saanud. Ants oli kuulus karjapoiste keskel. Ta oli rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga ja alla ei vandunud kellelegi. Ükskord sai ta isa käest kerepeale kuna ta aasale magama jäi ja loomad rukkisse läksid. Talle ei meeldinud usse tappa nagu seda Andres oma lapsepõlves tegi. Ainult ühel korral kui uss teda hammustas ja ta endalt naha sealt maha lõikas tappis ta ussi ära. Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes. Kirjutaja tuli iga aasta korra koos
Enne kui Andres kroonu läks ütles ta Maalile et kui too on mehe tagasitulekuks abielus siis ta lööb lihtsalt selle mehe maha. Vanale Andresele tegi muret see et poeg nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. Seda tegema ei oleks mees teda panna ka saanud. Ants oli kuulus karjapoiste keskel. Ta oli rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga ja alla ei vandunud kellelegi. Ükskord sai ta isa käest kerepeale kuna ta aasale magama jäi ja loomad rukkisse läksid. Tagumik valutas 3 päeva keretäiest. Talle ei meeldinud usse tappa nagu seda Andres oma lapsepõlves tegi. Ainult ühel korral kui uss teda 22 hammustas ja ta endalt naha sealt maha lõikas tappis ta ussi ära. Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt
Enne kui Andres kroonu läks ütles ta Maalile et kui too on mehe tagasitulekuks abielus siis ta lööb lihtsalt selle mehe maha. Vanale Andresele tegi muret see et poeg nii palju külavahel ringi käib ja et ta üldse pühakirju eriti ei loe. Seda tegema ei oleks mees teda panna ka saanud. Ants oli kuulus karjapoiste keskel. Ta oli rässaka kehaga, hakkaja loomuga, leidliku vaimuga ja alla ei vandunud kellelegi. Ükskord sai ta isa käest kerepeale kuna ta aasale magama jäi ja loomad rukkisse läksid. Tagumik valutas 3 päeva keretäiest. Talle ei meeldinud usse tappa nagu seda Andres oma lapsepõlves tegi. Ainult ühel korral kui uss teda hammustas ja ta endalt naha sealt maha lõikas tappis ta ussi ära. Ta sai tuntuks sellega et valmistas kahvu vähkide püüdmiseks ja mõrdu kraavidesse ja jõevoogudele sissepanemiseks. Samuti võttis ta konnadelt elusast peast nahad maha ja hoidis neid mitme kaupa kõige paremini käes