Ainetöö Juhendaja: Viktor Arhipov Tallinn 2011 Sissejuhatus Esimese maailmasõja algusega kukkus turvalisena näiv maailm kokku. 27. juulil 1914. aastal andis tsaarivalitsus välja seaduse, mis lõpetas rahatähtede vahetamise kulla vastu. Mõned aastad hiljem muutusid paberrahad väärtusetuks. Segadust tõi 1917. Aasta veebruarirevolutsioon. Ajutine Valitsus lasi ringlusse nn. duumarublad ning 20 ja 40 rublased ,,kerenskid". Ajutise Valitsuse juhi Aleksander Kerenski järgi nime saanud paberrahad läksid käiku poognatena, mida sai vajaduse järgi lahti lõigata. Endiselt kehtisid ka tsaarirublad. Oktoobripöörde järel võimu haaranud bolsevikud muutsid 1918. aasta alguses rahaks mitmesuguseid võlakohustusi, laenutähtede kuponge ja obligatsioone. 1918. Aasta veebruaris langes kogu Eesti Saksa vägede kontrolli alla ja ringlusse tulid saksa riigimargad ning Ida Laenukassarublad ja margad.
1. ESIMENE EESTI VABARIIK JA RAHA 1.1. Eesti marga sünd 24.veebruaril 1918 kuulutati välja Eesti iseseisev vabariik, mis tõi kaasa vabanemise Vene impeeriumi koosseisust. Kuid oma raha noorel riigil veel ei olnud. Käis Esimene maailmasõda ja Eestis käibis õige mitmesuguseid võõrriikide rahatähti. Ringlesid Saksa okupatsiooni- ja riigimargad, kõikvõimalikud vene paberrahad-tsaarirublad, duumarublad, ,,kerenskid"- ning Soome margad. Novembris 1918, pärast sakslaste lahkumist, oli ringluses mitmesuguseid Vene ja Saksa rahatähti. Neile lisaks paiskas Eesti valitsus detsembris 1918 käibele Soomest laenuks saadud 10 miljonit Soome marka. Kuna võõras valuuta ei saanud rahuldada noore iseseisva riigi vajadusi, hakati Eestis kohe tegema ettevalmistusi päris oma raha emiteerimiseks. Kuigi rahatähtede kehtestamise otsus võeti vastu juba 30.novembril Ajutise Valitsuse
toitlussalgad, kes käisid mööda külasid ja võtsid talupoegadelt seda, mida võtta oli. Paberil märgitud kogustest kinni ei peetud, võeti seda, mida sai teravilja, loomi, kartulit ja muud. Talupojad üritasid oma varusid peita, sest muidu ei olnud kevadel midagi külvata. Kui leiti, et on kaevatud, uuriti asja. Heinaküünid torgiti tääkidega läbi. Rahalised suhted kadusid raha kadus käibelt. Tsaariraha enam ei kehtinud, ajutise valitsuse välja antud kerenskid ei kehtinud, nõukogude poolt välja antud rahal ei olnud väärtust, ainus väärtus oli kullal. Linnades tagati inimestele tasuta kommunaalteenused elukoht, vesi, elekter, tasuta tramm ja muu tagati. Samas ei olnud kuigi vett, elektrit ja tramm ka ei sõitnud. Inimesed püüdsid lahkuda linnast ja minna maale, kus oli toitu. Nõukogude võimul oli vaja, et inimesed teeksid linnas tööl, seega kehtestati töökohustus ja toiduaineid hakati jagama kaartide alusel
piirangud, nt vorsti ja juustu valmistamine keelati. Olukord stabiliseerus veebruaris, mil tulid tervaviljalaevad Inglismaalt. Ülimalt viletsas seisus oli riigi rahanduslik olukord. Eestil polnud olnud kunagi iseseisvat rahanduspoliitikat vms. Rahandus ja pangandus kogeused olid pm olematud. Pärast sakslaste lahkumist võtsid nad endaga kaasa ka riigikassa. Esimesed kulud kaeti eraisikutelt saadavate annetustega. Eestis oli käibel mitu valuutat. Tsaaritubladele lisandusid duumarublad ja kerenskid, saksa riigimargad ja okupeeritud aladele mõeldud ostmargad. Iseloomulik kiire inflatsioon ja ebakindel kurss. 1918. nov sai Eesti ametlikuks väärninguks Eesti mark (1mark=100 penni), määrates kindlaks selle vahekorra teiste valuutadega. Maist alates oli see ainus seaduslik maksevahend. Selle marga vastu puudus igal pool aga usaldus, kuna kaheldi Eesti riikluse püsimises. 24. veebruaril 1919 asutati ka Eesti Pank, kuid ka see oli üsna nõrk.
annaabi.ee 
